Tallinna linnajuhid saavad uue ametiauto, illustratiivne foto

Tallinna linnajuhid saavad uue ametiauto

25
(Uuendatud 17:59 09.02.2018)
Tallinna linnapea Taavi Aasa uueks ametiautoks saab nelikveoga Volvo S90, võimsusega 185 kW - linnapea sõnul on tegemist Tallinna linnakantselei esindusautoga

TALLINN, 9. veebruar — Sputnik. Raepress edastas reedel Aasa vastuse sotsiaaldemokraadist linnavolikogu liikme Annela Ojaste arupärimisele, kes pidas tarvilikus pärida, miks linnapea vajab võimast mootorit, neljarattavedu ja ei taha elektriautot.

Tallinna linnapea tähistab oma 52. sünnipäeva >>

"Antud autohankega seoses on mul hea meel öelda, et me saime suurema ja mahukama salongiga masina, mis maksab vähem kui senine auto. Senise auto Mercedes-Benz E350 d hind käibemaksuta on 49 990 EUR ja uue parima pakkumuse tulemus INFO-AUTOlt on 48 325 EUR," vastas Aas.

Uus Tallinna linnapea Taavi Aas
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Antud auto puhul on oluline mõista, et tegemist on Tallinna Linnakantselei esindusautoga, mida kasutatakse ka väliskülaliste transpordiks ja see pole kaugeltki ainuisikuliselt linnapea käsutuses," lisas linnapea.

Tema sõnul auto liikleb tõepoolest enamiku ajast Tallinnas, kuid mitte ainult. Nelikveo puhul on tegemist sõidu turvalisust tagava meetmega, tagamaks paremat haarduvust ja juhitavust ja läbivust erinevates oludes.

Linnavolinik Ojaste soovis ka teada, missugustel tervislikel või muudel põhjustel ei saa Aas ise autot juhtida. "Mina kahtlemata saan autot juhtida, kuid antud autot kasutavad ka teised linnavalitsuse liikmed, samuti väliskülalised," vastas Aas.

Aas: Karuteene Medali omistamine Tallinnale on ebaõiglane >>

"Ametiautode kasutamine tippjuhtide poolt on suhteliselt laialt levinud praktika ja kui te arvate, et näiteks teie erakonnakaaslastest vabariigi valitsuse ministrid peaksid neist loobuma, siis võite vastava ettepanekuga nende poole pöörduda," lisas linnapea.

Valimiskampaanias rõhutas linnapea Taavi Aas oma keskkonnasõbralikkust, sõites Mustamäel mõned korrad bussiga ning kesklinnas ka ühel korral rattaga. "Miks Taavi Aas uue kuluka sõiduauto valimisel ei eelista keskkonnasäästlikku elektriautot, et linlastele head eeskuju näidata?" küsis Ojaste.

"Elektriautode puhul on esindusautode valik küllalt väike, pealegi poleks elektriline esindusauto kuigi armuline pealinna rahakoti suhtes. Kui te peate silmas üht hiljaaegu raketiga lennanud mudelit, siis see maksab paraku mitu korda rohkem kui linna praegune auto," vastas linnapea.

Aselinnapea Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

Ta lsias, et odavamad variandid paraku on kas liiga pisikesed, et mitut inimest edukalt mahutada või väikese läbisõiduvõimega, mis võib osutuda probleemiks kui on tarvis sõita linnast välja.

Tallinna tasuta ühistransport tähistas esimest juubelit

Tallinlased on juba viis aastat saanud linna ühistransporti tasuta kasutada ning rahulolu ühistranspordiga on aasta aastalt kasvanud. Viie aasta jooksul investeeriti Tallinna ühistranspordi arendamisse kokku 200 miljonit eurot, vahendas Sputnik Eesti.

"Rahulolu-uuringu andmeil andsid eelmisel aastal linlased ühistranspordile keskmiseks hindeks 4,08," ütles linnapea Taavi Aas. "Enne tasuta ühistranspordile üleminekut oli keskmine hinne 3,73."

Analüütik: Kõlvart võib Savisaart edukalt asendada >>

9. novembril toimunud linnavolikogu uue koosseisu teisel istungil valiti Tallinna linnapeaks Taavi Aas. Aasa linnapeaks seadmise poolt andis hääle 40 linnavolikogu liiget, vastu oli 33, vahendas uudisteportaal Sputnik Eesti.

25
Tagid:
linnapea, auto, ametiauto, linnavalitsus, Annela Ojaste, Taavi Aas, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega