Yana Toom Europarlamendis

Toom: Euroopa Parlamendis taheti muuta dokumenti mittekodanike kohta

78
(Uuendatud 15:15 08.02.2018)
Euroopa Parlamendi saadik Eestist Yana Toom rääkis mõistete muutmisest EL-i põhilise seadusandliku organi ametlikus dokumendis, mis õnnestus viimsel hetkel ära parandada

TALLINN, 8. veebruar — Sputnik. Euroopa Parlament võttis kolmapäeval, 7. veebruaril häälteenamusega vastu resolutsiooni Euroopa Liidu riikide rahvusvähemuste mittediskrimineerimise ja õiguste kaitseks. Sellest teavitas Euroopa Parlamendi saadik, Keskerakonna liige Yana Toom oma kodulehel suhtlusvõrgustikus Facebook.

Aga, nagu Toom teatas, vahetult enne hääletamist oli dokumendis tehtud parandusi, mis muutsid kardinaalselt selle sätete tähendust:

"Plenaaristungiks koostatud aruande tekstis oli termin non-citizens asendatud väljendiga non EU-citizens (kodakondsuseta asemel EL-i kodakondsuseta). Aga see, nagu te mõistate, ei ole kaugeltki üks ja sama. Kõik kodakondsusetud ei ole EL-i kodanikud, kuid kaugeltki kõik EL-i mittekodanikud ei ole kodakondsuseta."

Kreml jälle siin>>

Europarlamentääri sõnul "terve mõistuse seisukohast seisime silmitsi elementaarse võltsimisega, kui parlamendile ei esitata hääletamiseks sugugi mitte seda teksti, mis oli eelnevalt komisjonis heaks kiidetud." Alles viimsel hetkel enne hääletamist õnnestus asendus välja selgitada ja muuta tekst tagasi selliseks, nagu ta algselt oli. Toom lisas, et "nähtavasti rikkus see kõvasti nende minu kolleegide meeleolu, kes on seadnud võitluse mittekodanike vastu oma elutööks."

"Hallipassimeestest" ja Eesti Vabariigi kodakondsusest>>

Toom märkis, et Euroopa Parlamendi saadik opositsioonilisest liberaalsest Reformierakonnast Kaja Kallas hääletas resolutsiooni vastu. Toom väljendas veendumust, et ka teine reformierakondlane, tema "leppimatu kolleeg", endine Eesti välisminister Urmas Paet hääletas samamoodi.

Massilise kodakondsusetuse häbiväärne praktika

Nagu Sputnik Eesti on teatanud, eksisteerib Eestis ja Lätis alates nende riikide iseseisvuse taastamise hetkest 1991. aastal nähtusena massiline kodakondsusetus, mille puhul nende riikide alalised elanikud on seaduslikult ilma jäetud kodakondsusest ning koos sellega ka olulistest poliitilistest õigustest – võimalusest valida ja olla valitud riiklikku ja Euroopa parlamenti. Jutt käib enam kui 80 000 mittekodanikust Eestis ja enam kui 300 000 mittekodanikust Lätis, põhiliselt venekeelsest elanikkonnast.

Rahvusvaheliste kohustuste rikkumisele Eesti ja Läti poolt on korduvalt juhtinud tähelepanu Venemaa välisministeerium.

Vene föderatsiooninõukogu esinaine Valentina Matvijenko
© Sputnik / Алексей Дружинин

Mittekodanikud Lätis: mujal ei mõista seda keegi>>

Euroopa Parlamendi viimasel istungil 2017. aasta detsembris Strasbourgis toetasid parlamendisaadikud 299 häälega võtta kiiremas korras menetlusse petitsioon "mittekodanike" õigusest valimistel osaleda ning eeskätt anda Eesti mittekodanikele õigus kuuluda poliitilistesse parteidesse ja hääletada Euroopa Parlamendi valimistel.

"See oli esimene kord, mil Euroopa Parlament nimetas oma aruandes asju õigete nimedega: jutt ei käi mitte kolmandate riikide kodanikest, kellel on alaline elamisluba, ja mitte mingitest teadmata kelle juurteta järeltulijatest, vaid nimelt Eesti ja Läti mittekodanikest, kellel ei ole hääleõigust," rõhutas Yana Toom.

Euroopa parlamendisaadiku sõnul nõuavad kodakondsusetuse küsimused radikaalset lahendust: "On tuntud ütlus: kodakondsus – see on õigus omada õigusi. Rahvusvaheline õigus keelab kodakondsuseta isikute diskrimineerimise, kuid EL-i liikmesriikides diskrimineeritakse mittekodanikke endiselt."

78
Tagid:
kodakondsuseta, Yana Toom, Läti, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega