Tartu valmistub vabariigi juubeliks

Tartu valmistub vabariigi juubeliks

65
(Uuendatud 15:15 05.02.2018)
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistatakse Tartus paljude erinevate ürituste, kontsertide, näituste ja muude ettevõtmistega, 24. veebruaril toimub ERM-is Eesti vabariigi juubelivastuvõtt

TALLINN, 5. veebruar — Sputnik. Laupäeval, 24. veebruaril on linnarahvas oodatud Eesti lipu austamise tseremooniale Tähetorni juurde ja sellele järgnevale rahvapeole raekoja platsil, teatas Tartu linnavalitsus pressiteate vahendusel.

"Eesti Vabariik 100" juubeliprogrammis on üle 100 ürituse >>

Juubelinädalaks saab kaunistatud ka linnaruum, kus pidulikkust lisavad valguspuud, tänavalipud ja rahvusvärvides kaunistatud postid.

Alljärgnevalt valik suurematest sündmustest.

18. veebruar kell 19.18 Eesti Vabariik 100 kontsertetendus "Me hommikud, me päevad, õhtud, ööd" Eesti Rahva Muuseumis.

Lavastaja Jaanus Tepomees, dramaturg Kaur Riismaa. Dirigendid Triin Koch ja Kuno Kerge. Tartu ülikooli akadeemiline naiskoor, Tartu akadeemiline meeskoor ja Tartu ülikooli kammerkoor. Osalevad näitlejad Andres Mähar ja Piret Simson.

Pagulaste keeleõppeks kulub kahe aastaga 400 000 eurot, illustratiivne foto
© Sputnik / Максим Богодвид

22. veebruar kell 16 Eesti lipu Tartu veetornile heiskamise tseremoonia, mille korraldab Tartu Rotary Klubi. Pidulik tseremoonia toimub Jakob Hurda monumendi juures Vanemuise pargis. Kõnelevad peaminister Jüri Ratas, Tartu linnapea Urmas Klaas ja Tartu Rotary Klubi president Rein Kinkar. Esinevad puhkpilliorkester Popsid ja Tartu meeskoorid Lauri Breede juhendamisel.

22. veebruar kell 18 Eesti Vabariigi 100. aastapäeva kontsertaktus Vanemuise kontserdimajas (kutsetega).

Kõnedega esinevad peaminister Jüri Ratas ja Tartu linnapea Urmas Klaas. Tartu linn annab üle Tartu aukodaniku ja Tartu Tähe aunimetused. Kontsertosa lavastab Ain Mäeots.

Eesti tunnustab iseseisvuspäeva eel riigi teenetemärkidega 166 inimest >>

24. veebruar kell 8.30 Pärgade asetamine Pauluse kalmistul asuvale Vabadussõja memoriaalile, Raadi kalmistul Kuperjanovi hauale, Lõuna-Eesti vabastajate mälestussambale ja Tartu vabadussambale Kalevipoeg.

Kell 9.15 Kaitseliidu Tartu maleva ja üliõpilasorganisatsioonide pidulik rivistus Tartu Vabadussõja mälestussamba Kalevipoeg juures. Kõnelevad Tartu Linnavolikogu esimees, Riigikogu liige Aadu Must ja Kaitseliidu Tartu maleva kaplan Priit Tamm

Kell 10.00 Eesti lipu austamise tseremoonia Tartu Tähetorni juures. Sõna saavad Tartu linnapea Urmas Klaas, EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli, EELK Tartu praostkonna praost, Peetri koguduse õpetaja Ants Tooming, Tartu linnakirjanik Mika Keränen ja Eesti Üliõpilaste Seltsi abiesimees Kaur Teder.

Kaastegevad Tartu Akadeemiline Meeskoor (dirigent Kuno Kerge), Eesti Maaülikooli Meeskoor Gaudeamus (dirigent Lauri Breede), Eesti Meestelaulu Seltsi Tartu Meeskoor (dirigent Made Ritsing), Eesti Metsatöötajate Meeskoor Forestalia (dirigendid Alo Ritsing, Kuno Kerge), Tartu Meeskoor Akadeemiline Emajõgi (dirigent Karin Raamat), Haaslava Meeskoor (dirigent Kalev Lindal), Vanemuise Seltsi Meeskoor (dirigent Valli Ilvik), Puhkpilliorkester Tartu (dirigent Margus Kasemaa).

Kell 10.45 Ühine rahvapidu ja sünnipäevakringli söömine Tartu raekoja platsil. Esinevad Henrik Hinrikus (lõõts), Aksel Mängli (viiul) ja rahvatantsurühm Torbikud.

Paraad Tallinna Vabaduse väljakul
© Sputnik / Вадим Анцупов

Vabariigi sünnile eelnes põnev sündmustik >>

Kell 11.15 Jumalateenistus Tartu Jaani kirikus.

Liturgilises osas teenivad luterlikud vaimulikud: pastor loci Triin Käpp, abipraost Kristjan Luhamets ja praost Ants Tooming. Vana testamenti loeb E. Pilli. Jutlustab piiskop Joel Luhamets. Orelil Elke Unt. Annetused toetavad Jaani kirikule barokkoreli soetamist.

Kell 18 Eesti Rahva Muuseumis Eesti Vabariigi juubelile pühendatud president Kersti Kaljulaidi vastuvõtt (kutsetega).

Rohkem infot on siin.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva vastuvõtt toimub sellel aastal 24. veebruaril Tartus Eesti Rahva Muuseumis, juubelivastuvõtu kunstilise lahenduse loob teater NO99, vahendas Sputnik Eesti jaanuaris.

23. veebruaril 1918 Pärnus ja 24. veebruaril Tallinnas kuulutas Eestimaa Päästekomitee välja iseseisvusmanifesti. Praegu tähistatakse iga aasta 24. veebruaril Eesti Vabariigi aastapäeva.

EV100 tähistamine algas Peterburis >>

EV100 juubeliperiood algas 2017. aasta 16. aprillil selle sündmuse meenutamisega ning kestab 2. veebruarini 2020, mil möödub 100 aastat Tartu rahu sõlmimisest.

65
Tagid:
üritused, vastuvõtt, juubel, ühiskond, president, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, ERM, Eesti, Tartu
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega