Teisipäev, 20. veebruar on plaanide kohaselt Haapsalu päev

Vabariigi sünnile eelnes põnev sündmustik

27
(Uuendatud 16:55 02.02.2018)
Vabariigi sünnile eelnenud sündmustikust saaks mitu seriaali teha

TALLINN, 2. veebruar — Sputnik. Eesti Vabariik 100 suurürituste juhi Margus Kasterpalu sõnul pakkus vabariigi sünnipäeva ettevalmistamine nii temale kui mitmetele ajaloolastele suurt avastamisrõõmu.

"Hämmastav, kui vähe ma Eesti riigi sünniloost enne teadsin," ütles Kasterpalu Pealinnale. "Vabariigi sünnile eelnes põnev sündmustik, millest saaks teha mitu seriaali."

Suurem osa nendest huvitavatest asjaoludest jõuab nüüd erinevate aastapäevasündmuste kaudu ka rahvani.

Eesti Vabariigi 100. aastapäeva paraad peetakse Tallinnas>>

Kasterpalu sõnul algab ürituste seeria 19. veebruaril. Ürituste korraldajatel on õnnestunud välja selgitada vabariigi päästekomitee ehk vabariigi loojate salakorteri kunagine asukoht Tartu maanteel. Mõistagi pole seda maja enam alles, aga see sümboolne paik väärib siiski meenutamist ja sealt liigutakse rongkäigus Eesti Panka, kus esitletakse 2-eurost käibemünti Eesti Vabariik 100.

Teisipäev, 20. veebruar on plaanide kohaselt Haapsalu päev meenutades asjaolu, et Eesti Vabariigi loojad kaalusid ilmasõja vaenutsevate poolte ehk Nõukogude Venemaa ja Saksamaa vahel Eesti neutraliteedi väljakuulutamist just Haapsalus, millest omakorda võinuks areneda iseseisvuse väljakuulutus.

Soomes heisatakse Balti riikide juubelite puhul riigilipud>>

Kuid Haapsalu oodatust kiirem langemine edasi tunginud Saksa vägede kätte nihkus see mõni päev edasi. Seega kuulutati iseseisvuse manifest välja 21. veebruaril mitte Haapsalus vaid 23. veebruaril Pärnus, kus said Saksa okupatsioonivägede saabumise eel võimule rahvuslikud jõud.

Päev hiljem jagas Päästekomitee oma esimesed korraldused välja Tallinnas.

Kolmapäeval, 21. veebruaril peab president Kersti Kaljulaid Narvas kõne linnarahvale ja annab üle teenetemärgid. Õhtul leiab aset pidulik vastuvõtt, kuhu kutsutakse Ida-Virumaa omavalitsuste esindajad.

22. veebruaril sõidab vabariigi valitsus Viljandisse väljasõiduistungile, kus presenteeritakse ühtlasi juubelimarki, mis trükitud hõbelehele.

President ootab noori Eestile kirjutama, illustratiivne foto
© Sputnik / Alexander Lipovets

"14st Eesti riigivanemast 9 on pärit Viljandimaalt või selle ümbrusest, sellepärast olemegi Viljandi kandis," märkis Kasterpalu.

23. veebruaril jõuab aga sündmustejada Pärnusse – meenutades, et just seal loeti esimest korda ette iseseisvuse manifest.

100 aastat Eesti Vabariiki>>

"Seal avatakse monument Päästekomitee liikmetele ja Hugo Kuusnerile, kes Eesti iseseisvuse manifesti esimest korda rahvale ette luges," rääkis Kasterpalu.

Samal päeval kl 10 pannakse Tallinnas Metsakalmistul endiste riigipeade haudadele pärjad.

24. veebruari sündmused kulgevad aga pigem mööda traditsioonilist rada: pidulik lipuheiskamine Toompeal kell 7.33, kus lisaks Riigikogu esimehele Eiki Nestorile peab kõne Reaalkooli abiturient Mathias Kübar. Tseremooniale peaks järgnema kõigi osalejate rahvatants, et sooja saada.

Algas terviseradade kuu "Vabariigi terviseks!">>

Edasi tuleb traditsiooniline kaitseväe paraad Tallinnas, jumalateenistus Paides Püha Risti kirikus, presidendi vastuvõtt Tartus.

25. veebruaril peetakse pidulik aktus Ajutise Valitsuse esimese koosolemise auks Tallinna Reaalkoolis.

27
Tagid:
EV100, iseseisvus, päästekomitee, Kersti Kaljulaid, Eesti
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega