Ringkonnakohus rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse, illustratiivne foto

Lesbipaar sai kohtult õiguse lapsendamiseks

90
(Uuendatud 17:14 24.01.2018)
Tartu Ringkonnakohus tühistas esmaspäeval, 23. jaanuaril alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Tartu maakohus ei lubanud põhjendamatult novembris samasoolisel paaril peresisest lapsendamist, olgugi, et kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad >>

"Lapsel on õigus tunda ennast koos armastavate vanematega kindlalt ja turvaliselt, seda ka juriidilises mõttes," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. "Tartu Ringkonnakohtu otsus osutab, et peresisest lapsendamisest ei või keelduda põhjendamatult või eelarvamuste tõttu."

Eksperdi s]nul kooselulepingu sõlminud isikutel on samasugune õigus ühistele lastele nagu teistel vanematel. Õigusriik ei tohi tekitada oma inimestele sellist valu, nagu maakohtu otsus antud juhul tegi.

"Maakohus ei hinnanud asja lahendamisel olulisust omavaid asjaolusid õigesti ning rikkus oluliselt menetlusõigust, mistõttu oli edasikaebamine ainuvõimalik otsus," selgitas Eesti Inimõiguste Keskusega koostöös paari esindanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.

Lapsendamist oli toetanud muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti koostatud pereuuring, mis oli perekonna ja lapsendada sooviva partneri suhtes positiivne ja milles tõdeti, et peres on olemas kõik vajalik lapse eluks ja arenguks.

"Balti uhkus" — gei-paraad Leedus >>

Ringkonnakohus nõustus kaebusega ning tühistas Tartu Maakohtu otsuse ja rahuldas lapsendamise avalduse. Ringkonnakohus nentis, et maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata ja sisaldas suuremas osas õigusnormide analüüsita refereerimist, kuigi samas on kohtul kohustus oma otsust põhjendada.

Geiparaad Tallinnas
© Sputnik / Александр Заболотный

Ringkonnakohus märkis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks ning see, kuidas pereliikmed üksteist peresiseselt kutsuvad, on perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõtte järgi iga pereliikme enda otsustada.

Ringkonnakohus tuletas meelde, et iga lapsendamine peab toimuma lapse parimast huvist lähtuvalt, ehk tuleb vaadata konkreetset lapsendajat ja perekonda, nende isikuomadusi ja võimekust ning tahet olla lapsevanem.

"See tegelikult olemata pidanud kohtuvaidlus osutas, et kooseluseaduse rakendusaktide puudumine tekitab situatsioone, kus seaduse mõtte asemel võivad otsuseid mõjutada eelarvamused," sõnas Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. "Õiguskindlus on ennekõike laste huvides."

Õnnelik vanem = õnnelik laps >>

Kohtusse pöördumine sai teoks tänu Eesti Inimõiguste Keskuse annetajate toele ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vabatahtlikule panusele.

2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul rakendusaktideta, seisab Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

Plaani kohaselt pidi Riigikogu aasta jooksul rakendusaktid välja töötama, et need enne seaduse jõustumist vastu võtta. Kooseluseaduse jõustumise ajaks ei saavutanud aga Riigikogu konsensust ja aastad 2016–2017 möödusid poliitiliste debattide saatel.

Rakendusaktide puudumise tõttu algatati mitu kaasust, mis mõjutasid kohtupraktikat mitmekesistavalt – eri kohtuastmetes arutati mitut samast soost perekondade kooselu reguleerivat küsimust ning esmakordselt Eesti kohtupraktikas võttis samast soost perekondade osas seisukoha ka Riigikohus. Tänu kooseluseaduse jõustumisele saavad samast soost vanematega pered Eestis esmakordselt peresiseselt lapsi lapsendada.

90
Tagid:
lesbipaar, lapsendamine, samasoolised, laps, õigus, perekond, Tartu maakohus, Ringkonnakohus, Kelly Grossthal, Eesti, Tartu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega