Ringkonnakohus rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse, illustratiivne foto

Lesbipaar sai kohtult õiguse lapsendamiseks

87
(Uuendatud 17:14 24.01.2018)
Tartu Ringkonnakohus tühistas esmaspäeval, 23. jaanuaril alama astme kohtu otsuse ning rahuldas lesbipaari lapsendamisavalduse

TALLINN, 24. jaanuar — Sputnik. Tartu maakohus ei lubanud põhjendamatult novembris samasoolisel paaril peresisest lapsendamist, olgugi, et kaks naist olid sõlminud kooselulepingu ja kasvatanud last perekonnana tema sünnist alates, vahendas Pealinn viitega BNS-le.

Tallinnas toimus Eesti ja ühtlasi ka Baltimaade esimene geiparaad >>

"Lapsel on õigus tunda ennast koos armastavate vanematega kindlalt ja turvaliselt, seda ka juriidilises mõttes," ütles Eesti Inimõiguste Keskuse võrdse kohtlemise ekspert Kelly Grossthal. "Tartu Ringkonnakohtu otsus osutab, et peresisest lapsendamisest ei või keelduda põhjendamatult või eelarvamuste tõttu."

Eksperdi s]nul kooselulepingu sõlminud isikutel on samasugune õigus ühistele lastele nagu teistel vanematel. Õigusriik ei tohi tekitada oma inimestele sellist valu, nagu maakohtu otsus antud juhul tegi.

"Maakohus ei hinnanud asja lahendamisel olulisust omavaid asjaolusid õigesti ning rikkus oluliselt menetlusõigust, mistõttu oli edasikaebamine ainuvõimalik otsus," selgitas Eesti Inimõiguste Keskusega koostöös paari esindanud Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vandeadvokaat Kalle-Kaspar Sepper.

Lapsendamist oli toetanud muuhulgas Sotsiaalkindlustusameti koostatud pereuuring, mis oli perekonna ja lapsendada sooviva partneri suhtes positiivne ja milles tõdeti, et peres on olemas kõik vajalik lapse eluks ja arenguks.

"Balti uhkus" — gei-paraad Leedus >>

Ringkonnakohus nõustus kaebusega ning tühistas Tartu Maakohtu otsuse ja rahuldas lapsendamise avalduse. Ringkonnakohus nentis, et maakohtu otsus oli olulises osas põhjendamata ja sisaldas suuremas osas õigusnormide analüüsita refereerimist, kuigi samas on kohtul kohustus oma otsust põhjendada.

Geiparaad Tallinnas
© Sputnik / Александр Заболотный

Ringkonnakohus märkis, et lapsendamise kontekstis ei oma tähtsust lapsendaja nimetamine emaks või isaks ning see, kuidas pereliikmed üksteist peresiseselt kutsuvad, on perekonna- ja eraelu puutumatuse põhimõtte järgi iga pereliikme enda otsustada.

Ringkonnakohus tuletas meelde, et iga lapsendamine peab toimuma lapse parimast huvist lähtuvalt, ehk tuleb vaadata konkreetset lapsendajat ja perekonda, nende isikuomadusi ja võimekust ning tahet olla lapsevanem.

"See tegelikult olemata pidanud kohtuvaidlus osutas, et kooseluseaduse rakendusaktide puudumine tekitab situatsioone, kus seaduse mõtte asemel võivad otsuseid mõjutada eelarvamused," sõnas Eesti Inimõiguste Keskuse juhataja Kari Käsper. "Õiguskindlus on ennekõike laste huvides."

Õnnelik vanem = õnnelik laps >>

Kohtusse pöördumine sai teoks tänu Eesti Inimõiguste Keskuse annetajate toele ja Advokaadibüroo Sirel & Partnerid vabatahtlikule panusele.

2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud kooseluseadus jõustus 2016. aasta alul rakendusaktideta, seisab Eesti Inimõiguste Keskuse kodulehel.

Plaani kohaselt pidi Riigikogu aasta jooksul rakendusaktid välja töötama, et need enne seaduse jõustumist vastu võtta. Kooseluseaduse jõustumise ajaks ei saavutanud aga Riigikogu konsensust ja aastad 2016–2017 möödusid poliitiliste debattide saatel.

Rakendusaktide puudumise tõttu algatati mitu kaasust, mis mõjutasid kohtupraktikat mitmekesistavalt – eri kohtuastmetes arutati mitut samast soost perekondade kooselu reguleerivat küsimust ning esmakordselt Eesti kohtupraktikas võttis samast soost perekondade osas seisukoha ka Riigikohus. Tänu kooseluseaduse jõustumisele saavad samast soost vanematega pered Eestis esmakordselt peresiseselt lapsi lapsendada.

87
Tagid:
lesbipaar, lapsendamine, samasoolised, laps, õigus, perekond, Tartu maakohus, Ringkonnakohus, Kelly Grossthal, Eesti, Tartu