Alanud nädala teisel poolel läheb sulale, illustratiivne foto

Alanud nädala teisel poolel läheb sulale

17
(Uuendatud 07:07 23.01.2018)
Kui nädala algus pakub veel kohati krõbedaid külmakraade, siis nädala teisel poolel läheb sulale, prognoosib ilmateenistus

TALLINN, 23. jaanuar — Sputnik. Kolmapäeval laieneb madalrõhkkonna serv üle Läänemere, vanendab Pealinn viitega BNS-le ilmateenistuse teadet. Pärast keskööd hakkab saartel lund sadama, hommikuks laieneb sadu mandrile ja muutub tihedaks, samuti tuiskab. Lõuna- ja edelatuul tugevneb 5-12, saartel ja rannikul kuni 15, puhanguti 20 m/s. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis vahemikus —2 kuni —7, Kesk- ja Ida-Eestis —8 kuni —12 kraadi.

Tallinna taeva vallutasid ronkmustad pilved >>

Liikmesriigid kiitsid heaks Euroopa Komisjoni erakorralise toetuse ettepaneku, illustratiivne foto
© Sputnik / Игорь Зарембо

Päeval sajab mandril tihedat lund ja tuiskab, saartel ja õhtul ka läänerannikul muutub sadu vesisemaks ja on jäidet. Puhub lõuna- ja kagutuul 7-12, puhanguti 16, saartel ja rannikul kuni 23 m/s. Õhtu poole pöördub tuul edelasse ja üürikeseks tõmbub veidi tagasi. Õhutemperatuur on Lääne-Eestis ennelõunal vahemikus —1 kuni —5 kraadi, pärastlõunaks tõuseb üle 0° kraadi, Kesk- ja Ida-Eestis on aga vahemikus —4 kuni —7 kraadi.

Neljapäeval tekib Skandinaavia keskosa kohal uus osatsüklon, liigub edelavoolus edasi Lapimaa suunas ja selle lõunaserva mööda kandub Eesti kohale soe õhumass. Aeg-ajalt sajab ja enamasti vihma, vaid öö hakul tuleb sadu Ida-Eestis veel lume ja lörtsina. On jäidet. Tuul tugevneb uuesti ja puhub öösel edelast, sisemaal on puhanguid 15, rannikul 20 m/s, päeva jooksul veidi nõrgeneb. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +5 kraadi, enne keskööd võib Ida-Eestis veel alla 0 kraadi olla, päeval tuleb +2 kuni +5 kraadi.

Euroopa vaevleb kuuma käes >>

Reedel jõuab uus osatsüklon Norra rannikule ja laieneb üle Skandinaavia ning selle serva mööda jätkub võrdlemisi sooja õhu vool üle Läänemere ümbruse. Öösel sajab kohati vihma, päeval võib sadu laialdasem olla ja sekka ka lörtsi tulla. Õhutemperatuur on öösel vahemikus 0 kuni +2 kraadi, päeval +1 kuni +4 kraadi.

Laupäeval liigub madalrõhkkond edasi Botnia lahe äärde ja selle servas sajab vihma, sekka ka lörtsi — öösel on sadusid hõredamalt, päeval laialdasemalt. Puhub võrdlemisi tugev lõuna- ja edelatuul. Õhutemperatuur on öösel vahemikus —1 kuni +2, päeval 0 kuni +3 kraadi.

Pühapäeva öösel madalrõhkkonna mõju väheneb ja kohati sajab lörtsi ja vihma. Tuul üürikeseks nõrgeneb, kuid juba hommikul algab saartel tugevnemine. Skandinaaviast laieneb Läänemerele uue aktiivse madalrõhkkonna serv. Päev tuleb tugeva lõunatuulega, tõenäolised puhangud on 20 m/s, õhtul pöördub saartel edelasse. Aeg-ajalt sajab lörtsi. Õhutemperatuur on öösel vahemikus —2 kuni +1, päeval 0 kuni +2 kraadi.

Rahvalikud ilmaennustused — kui sünoptikuid ei tea uskuda >>

Järgmise nädala esmaspäeval liigub madalrõhkkond edasi Soome ja selle lõunaservas lõõtsub meil tugev lõuna- ja edelatuul. Aeg-ajalt sajab lörtsi, sekka ka vihma. Õhutemperatuur on öösel vahemikus —1 kuni +2, saartel kuni +4 kraadi, päeval on +2 kuni +4 kraadi.

1,3 miljonit eurot ilmakahjude katteks 

Brüsselis toimus põllumajandusturgude ühise korralduse komitee istung, kus kiideti heaks Euroopa Komisjoni ettepanek eraldada erakorralist toetust ilmakahjude osaliseks hüvitamiseks Eestile, Soomele, Lätile ja Leedule, vahendas Sputnik Eesti esmaspäeval.

Eelmise aasta saagikoristusperioodi erakorraliste ilmastikuolude tõttu pöördusid Balti riigid ja Soome eelmise aasta sügisel Euroopa Komisjoni poole erakorralise toetuse saamiseks.

Erakorralisest toetusest 9,1 miljonit eurot saab Leedu, 3,5 miljonit eurot Läti, 1,3 miljonit eurot Eesti ja 1,1 miljonit eurot Soome. Lisaks on liikmesriikidele antud õigus omalt poolt toetusele 100% riigieelarvest lisada.

Soome põllumeestele pakutakse hingeabi >>

Vahendite jagamisel on Euroopa Komisjon arvesse võtnud, kui palju jäi erinevates riikides 2017. aastal sademete ja liigniiskuse tõttu talivilja külvamata. Eestis jäi hinnanguliselt külvamata üle 42 821, Leedus 291 722, Lätis 110 483, Soomes 34 654 hektarit talivilja.

17
Tagid:
õhutemperatuur, sulama, ilm, prognoos, Ilmateenistus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega