Tallinn pani enampakkumisele mitmesugust kinnisvara, illustratiivne foto

Tallinn pani enampakkumisele mitmesugust kinnisvara

42
(Uuendatud 09:17 19.01.2018)
Tallinna Linnavaraamet müüb avalikul kirjalikul enampakkumisel mitmesugust linna erinevates piirkondades asuvat kinnisvara

TALLINN, 19. jaanuar — Sputnik. Nõmme linnaosas asuva Sihi tn 26 kinnisasja 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 200 000 eurot, edastas Tallinna linnaplaneerimise amet kolmapäeval.

Detsembri ostumöll tõstis Tallinna korteri hinda >>

Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnistu pindala on 2204 m2. Kinnistul asub 2-korruseline hoone suletud netopinnaga 668,4 m2. Sihi tn 26 kinnisasja kaasomanikul on kinnistu võõrandamisel ostueesõigus.

Kaasani puukirik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Lasnamäe linnaosas on alghinnaga 210 000 eurot enampakkumisel Punane tn 68 asuv kinnisasi — ärimaa sihtotstarbega kinnistu pindalaga 3798 m2. Punane tn 68 kinnisasjale on seatud hoonestusõigus Kiili Laod OÜ kasuks ning kinnisasi on koormatud ostueesõigusega hoonestaja kasuks.

Põhja-Tallinna linnaosas asuv Laevastiku tn 2a kinnisasi on enampakkumisel alghinnaga 69 800 eurot. Miljööväärtusega alal, ranna või kalda piiranguvööndis paikneva hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega kinnisasja pindala on 781 m2.

Enampakkumisel on ka mitmed Põhja-Tallinna linnaosas asuvad eluruumid. Puhangu tn 4a-20 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21,8 m2, on enampakkumisel alghinnaga 34 900 eurot.

Ädala tn 5-49 korteriomandi 1/2 mõtteline osa on enampakkumisel alghinnaga 42 500 eurot, korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 75,9 m2. Ädala tn 5-49 korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikul ostueesõigus.

Kinnisvarafirma juhte süüdistatakse kelmuses >>

Kopli tn 69e-49 korteriomandi alghind on 27 100 eurot ning Kopli tn 69e-71 korteriomandi alghind 24 200 eurot. Korteriomandite reaalosadeks on eluruumid üldpinnaga 18,5 m2 ja 19 m2.

Randla tn 13-507 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 11,4 m2, on enampakkumisel alghinnaga 18 100 eurot ning Ketta tn 12-8 korteriomand, mille reaalosaks eluruum üldpinnaga 21 m2, alghinnaga 26 200 eurot. Ketta tn 12 hoone on tunnistatud kultuurimälestiseks (Vene-Balti laevatehase nooremteenistujate elamu).

Lasnamäe linnaosas asuvad korteriomandid Katusepapi tn 7-13 ja Katusepapi tn 7-14 on enampakkumisel ühtse müügiobjektina alghinnaga kokku 50 600 eurot.

Katusepapi tn 7-13 korteriomandi reaalosaks on eluruum üldpinnaga 14,9 m2 ning Katusepapi tn 7-14 korteriomandi reaalosaks eluruum üldpinnaga 14,8 m2.

Ühtse müügiobjektina ja alghinnaga kokku 166 700 eurot on enampakkumisel ka kesklinnas asuvad korteriomandid Tuukri tn 1-1 ja Tuukri tn 1-2, mille reaalosadeks eluruumid üldpinnaga 37,3 m2 ning 49,3 m2.

Detailplaneeringu kohaselt on Tuukri tn 1 krundile kavandatud üks kuni 6-korruseline äriruumidega ja kuni 8 korteriga elamu, kinnistul asuv hoone on tähistatud lammutatavana.

Vanalinnas on alghinnaga 31 800 eurot enampakkumisel mõtteline osa Lühike jalg 1 // 3 // Rüütli tn 2-9 asuvast korteriomandist, mille reaalosaks on eluruum üldpinnaga 38,6 m2.

Tallinn uurib võimalusi mikrokorterite rajamise soodustamiseks >>

Kinnisasi jääb arheoloogiliste mälestiste alale, Vanalinna muinsuskaitseala vaatesektori ja muinsuskaitseala kaitsevööndisse ning hoone on tunnistatud arhitektuurimälestiseks. Korteriomandi mõttelise osa võõrandamisel on kaasomanikel ostueesõigus.

Enampakkumisel on ka Harju maakonnas Raasiku vallas Aruküla alevikus asuv Männiku tee 29 kinnisasi. Hoonestatud, elamumaa sihtotstarbega 1475 m2 suuruse kinnistu alghind on 29 600 eurot. Kinnisasjal paikneb 1934. aastal kasutusele võetud, halvas seisukorras elamu suletud netopinnaga 76,6 m2.

Informatsiooni müüdava vara kohta saab tööpäeviti Tallinna Linnavaraametist, Vabaduse väljak 10, IV korrus ja telefonidel 640 4637, 6404 500 ning Tallinna linna veebilehelt.

Kõige kallimad korterid on kuurortlinnas Narva-Jõesuus
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Reformierakonna auesimehe ja Viimsi vallavanema Siim Kallase sõnul tuleb üle vaadata kohalike omavalitsuste rahastuspoliitika ning ka kaaluda kinnisvara maksustamist, vahendas Sputnik Eesti esmaspäeval.

Kallase sõnul oli kinnisvaramaks kunagi maksupoliitika väljatöötamisel üks argument, kus seda nähti kohaliku omavalitsuse tulubaasi ühe komponendina.

Ehitusmahud suurenesid >>

"Siiski otsustati sellest poliitilisel põhjutel sel korral loobuda. Tänasel päeval on kinnisvaramaksu debati taaselustamine vajalik," ütles Kallas.

Kallase sõnul on inimeste sissetuleku allikaid mitmeid, kaasa arvatud dividenditulu, mis kohaliku omavalitsuse tulubaasi ei laeku: kui aastal 2002 oli umbes 26 000 inimest, kes Eesti riigis võttis dividenditulu, siis aastal 2017 oli see arv juba üle 70 000 inimese.

42
Tagid:
eluruum, alghind, enampakkumine, kinnisvara, Tallinna Linnavaraamet, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega