Tuludeklaratsioon

Ametid tuletavad meelde: kas oled tuludeklaratsiooni esitamiseks valmis

79
(Uuendatud 09:17 17.01.2018)
Vähem kui kuu aja pärast algab füüsiliste isikute 2017. aasta tulude deklareerimine ning nüüd on tagumine aeg kontrollida, kas elektroonilised autentimisvahendid on töökorras

TALLINN, 16. jaanuar — Sputnik. Maksu- ja Tolliameti teenindusosakonna juhtivspetsialisti Hannes Udde sõnul on praktiliselt kõik füüsiliste isikute tuludeklaratsioonid viimastel aastatel esitatud elektrooniliselt e-maksuameti/e-tolli (e-MTA) kaudu. Möödunud aastal logis pea kolmandik inimestest tulude deklareerimiseks e-MTAsse ID-kaardi või mobiil-ID abil.

"E-MTAsse saab sisse logida ID-kaardiga, Mobiil-ID abil ja pankade poolt pakutavate autentimisvõimalustega läbi internetipanga. Inimesed on väga hästi vastu võtnud võimaluse oma tulud deklareerida kiiresti ja mugavalt internetis," rääkis Udde.

"Et eeltäidetud tuludeklaratsiooni andmete kontrollimine ja vajadusel täiendamine ning hiljem tuludeklaratsiooni esitamine kulgeksid viperusteta, tuleks nüüd proovida, kas teil on võimalik e-MTAsse sisse logida. Kui nüüd kontrollida, siis jõuab veel aegsasti võimalikud tõrked kõrvaldada," lisas Udde.

Elektrooniliste tuludeklaratsioonide arv kasvas 96,3 protsendini>>

Riigi Infosüsteemi Ameti eID valdkonnajuhi Margus Armi sõnul on umbes 120 000 inimesel, kes kasutavad kuni paar korda aastas ID-kaarti elektrooniliselt, dokumendi sertifikaadid uuendamata.

"Kindlasti soovitame ID-kaardi sertifikaadid juba aegsasti ära uuendada. Hetkel on koormused üsna madalad ning kauguuendamist kasutavad umbes paartuhat inimest päevas. Kõige mugavam on ID-kaarti uuendada oma arvutis. Selleks tuleb vajalik tarkvara veebilehelt alla laadida ja jälgida juhiseid. Kui mingil põhjusel kauguuendamine ei õnnestu või ei ole seda võimalik teha, saab ID-kaarti uuendada Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes. ID-kaardi tõrgeteta kasutamiseks on väga oluline kasutada kõige uuemat ID-kaardi tarkvara ning uusimaid operatsioonisüsteeme. Peatatud sertifikaatidega ID-kaarte saab uuendada 31. märtsini. 1. aprillist sertifikaadid tühistatakse ning ID-kaardi elektrooniliseks kasutamiseks tuleb taotleda PPA-lt uus kaart," selgitas Margus Arm.

PPA identiteedi ja staatuste büroo peaspetsialist Merlin Mängel tuletab meelde, et e-maksuametis isikutuvastamiseks saab kasutada ainult kehtivate sertifikaatidega ID-kaarti või elamisloakaarti. Kui teie ID-kaart on turvariskist mõjutatud ja sertifikaadid on veel uuendamata, siis sellise kaardiga enda isikut e-maksuametis tuvastada ei saa. Turvarisk puudutab ID-kaarte, mis on väljastatud ajavahemikul 16.10.2014-25.10.2017.

Kolmapäevast reedeni saab e-maksuametis/e-tollis tutvuda MTA teadaolevate andmetega tulude ja kulude kohta
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Kui kaardi sertifikaadid vajavad uuendamist, kuid mingil põhjusel ei saa te seda iseseisvalt oma arvutis teha, aitavad teid selles PPA teeninduste töötajad," ütles Mängel. "Sertifikaatide uuendamine on tasuta. Kliente teenindame elavas järjekorras, seega peab Tallinna ja Tartu teenindustes arvestama kuni pooletunnise ooteajaga, Narvas ja Pärnus on ooteaeg keskmiselt 10-15 minutit."

Tänaseks on kõigist ca 800 000 turvariskiga ID-kaardist pooled uuendatud. Riik peatas ca 760 000 ID-kaardi sertifikaadid mullu 3. novembril pärast seda, kui tšehhi teadlased olid avalikustanud teadustöö, milles kirjeldati Infineoni toodetud kiibis peituvat turvaviga. Sama kiipi kasutab ka Eesti ID-kaart.

Eesti peatab ligi 760 000 ID-kaardi sertifikaadid>>

Kui te pole kindel, kas kaardi sertifikaadid vajavad uuendamist, siis saate seda kontrollida PPA kodulehel.

Lisainfot, kuidas uuendada oma ID-kaardi sertifikaate saab veebilehelt www.id.ee ja PPA infotelefonilt 612 3000.

Eesti riik esitas kahjunõude ID-kaartide tootjafirmale>>

Tuludeklaratsiooni esitamise kohta saab täpsemalt lugeda MTA kodulehelt.

Sertifikaate saate uuendada mugavalt koduarvutis või Politsei- ja Piirivalveameti teenindustes kuni 31. märtsini.

79
Tagid:
tuludeklaratsioon, ID-kaart, EMTA, e-maksuamet, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega