Toidupangale tuleb leida Tallinnas uued ruumid

Tallinn kaalub Lipo ruumide andmist toidupangale

33
(Uuendatud 14:29 10.01.2018)
Tallinn kaalub töötingimuste parandamist ootava toidupanga ühe uue asupaigana praeguse linnapoe (Lipo) ruume Lasnamäel, kuid linnavalitsus pole lipo edasist saatust veel otsustanud

TALLINN, 10. jaanuar — Sputnik. "Ütleme nii, et tegemist on ühe variandiga. Et toidupank võiks kolida Lasnamäele sellel aadressil asuvatesse ruumidesse," vastas abilinnapea Tõnis Mölder kolmapäeval BNS-i küsimusele, kas Tallinn võib Punane tänav 48a asuva Lipo sulgeda ja ruumid toidupangale anda, vahendab Pealinn.

Sel nädalal viiakse kingipakke haiglatesse üle Eesti, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Hetkel Lipo sulgemist plaanis pole," lisas Mölder. "Siin on erinevaid mõtteid ja arutelusid. Linnavalitsus pole lipo osas veel ühtset seisukohta kujundanud. Need kaks asja — Lipo tulevik ja toidupanga uued ruumid — pole omavahel praegu otseses seoses. Paraleelselt võivad nad küll olla, nagu ma ütlesin, et toidupanga puhul on Lipo ruumid üks variant. Arvan otsus tuleb jaanuaris või veebruaris."

Mölder teatas kolmapäeval BNS-ile, et toidupank vajab töötingimuste parandamiseks uusi ruume.

Mölderi sõnul on linn tänulik, et Toidupank juba kaheksandat aastat pealinnas abivajajaid aitab ning tõdeb, et toidupanga töötingimused peaksid olema oluliselt paremad, et veelgi efektiivsemalt üllast eesmärki täita, edastas Tallinna linnaplaneerimise amet.

Peaminister aitas Toidupangal pakke kokku panna >>

"Tallinna linn väljastab ka sel aastal linna eelarve vahenditest toidupakke, võimaldab abivajajatele toiduabi ning toitlustab ligi 50 000 toiduportsjonit supiköökides, kuid esile tuleb tõsta ka Eesti Toidupanka," sõnas Mölder.

Kampaania kutsub vähendama toidu raiskamist
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Nende töö on hindamatu väärtusega, tänu kellele saavad linnaosade sotsiaalhoolekandeosakonnad ja sotsiaalkeskused jagada toiduabi neile, kes seda kõige rohkem vajavad," sõnas Mölder.

"Tallinna Toidupanga toidukastide arv on igal nädalal üle 350 (mis on ligi 4000 kg toitu). Lisaks jagatakse ühes nädalas ca 8000 kg toitu erinevatele heategevusorganisatsioonidele. Selle hoiustamine ja komplekteerimine vajab Toidupanga laos palju ruumi, et toit vastaks kõikidele nõuetele — sh käitlemis- ja säilitamisnõuetele," ütles Mölder.

Ta lisas, et Toidupanga töökeskkond ja olmetingimused peavad muutuma senisest paremaks, et nad saaksid veelgi paremini abivajajaid aidata. "Tallinna linnal tuleb kaaluda võimalusi, kuidas olukorda parandada, sest Toidupangal on hädasti vaja pealinnas uusi ruume," lisas abilinnapea Mölder.

Puudustkannatavad lapsed said toidulisa >>

Eesti Toidupanga tegevjuhi Piet Boerefijni sõnul on Toidupank tänulik linnale toetuste eest, mis läbi nende aastaste on võimaldanud jagada toiduabi abivajajatele. "Linna tugi on kindlasti vajalik, et Tallinna Toidupank saaks edasi areneda ja tegutseda jätkusuutlikult," sõnas Boerefijn.

2010. aasta talvel loodi Eesti-Hollandi Heategevusfondi Päikeselill ja Swedbanki rahalisel toel Eesti Toidupank. Koheselt alustas tegevust ka Tallinna Toidupank, millele järgnesid peagi toidupankade asutamised teistes Eesti linnades. Lisaks Tallinna ja Tartu toidupankadele tegutsevad toidupangad veel kaheteistkümnes väiksemas Eesti linnas.

Iga viies elanik koges mullu suhtelist vaesust, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kokku saab toidupankade võrgustiku kaudu toiduabi igal nädalal kokku umbes 9000 inimest üle Eesti. Pered, kes abi saavad, valitakse välja kohalike sotsiaalabi osakondade poolt, raskemas majanduslikus olukorras pered saavad abi sagedamini.

 

Samuti aitavad toidu abivajajateni viia erinevad heategevusorganisatsioonid, kellega Toidupank teeb koostööd. Toidupanga töö toetub vabatahtlikele, kes on abiks toidu kogumisel, ladustamisel, pakkimisel ja väljastamisel.

Tallinna Toidupank varustab toidukaubaga ka Maardus asuvat toidupanga jaotuspunkti. Tallinna Toidupanga laoruumid asuvad Hipodroomi lähistel, aadressil Merimetsa tee 1.

Inglased avasid äravisatud toidu kaupluse >>

33
Tagid:
vaesus, toidupakk, toetus, toit, ühiskond, ruumid, Lipo, Eesti Toidupank, Tõnis Mölder, Lasnamäe, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega