President Kersti Kaljulaid kolib sügisel kuuks ajaks Narva

President kolib sügisel kuuks ajaks Narva

60
(Uuendatud 20:37 27.12.2017)
President Kersti Kaljulaid lubas, et kolib tuleval sügisel koos presidendi kantseleiga kuuks ajaks Narva ja kasutab tööpaigana seal avatavat Vaba Lava teatrikompleksi

TALLINN, 27. detsember — Sputnik. Kaljulaid rääkis telekanalile ETV+ antud aastalõpuintervjuus, et on lubanud kogu kantselei kuuks ajaks Narva kolida. Plaan saab teoks, kui Vaba Lava saab piirilinnas valmis oma hoone, vahendas ERR.

President tahab selle sammuga näidata Eesti kogukonna ja ühiskonna kohalolekut Narvas ja selle linna väärtustamist.

"Mina armastan Narvat väga. Minu poolvenna isa on üles kasvanud Narvas ja ei ole olnud mul huvitavamaid linnaekskursioone kui temaga koos Narvas," lausus president.

Alustati Narva teatrimaja ehitusega

19. detsembril alustati Vaba Lava Narva teatrikeskuse ehitustegevusega. Teatrikeskus valmib 2018. aasta novembrikuus ja see rajatakse endise nõukogudeaegse Baltijetsi sõjatehase administratiivhoonesse, aadressile Linda 2, seisab Vaba Lava kodulehel.

Narvas kohtusid jõuluvana ja näärivana
© Sputnik / Евгений Ашихмин

Kaljulaid: Ida-Virumaa pole vaenulik, venestunud ega räämas >>

Vaba Lava Narva teatrikeskusesse on planeeritud ligi 220-istekohaga black-box tüüpi teatrisaal koos abi- ja kontoriruumidega, Eesti Rahvusringhäälingu tele- ja raadiostuudio, kohaliku lasteteatri Ilmarine saal ning kohviku- ja galeriiala. Vaba Lava Narva teatrikeskuse projekteerija on arhitektuurifirma Allianss Arhitektid ning ehitaja AS Ehitusfirma Rand ja Tuulberg.

SA Vaba Lava uhatuse liige Kristiina Reidolv ütles, et Vabal Laval on hea meel aastatepikkuse töö tulemusena alustada Narva teatrikeskuse ehitust, mis on plaanis avada 17. novembril 2018.

"Narva teatrikeskus hakkab pakkuma võimalusi kohalikele truppidele ning teistele eesti ja välisteatritele külalisetenduste andmiseks ning erinevatele kultuurikorraldajatele muude kultuuriürituste läbiviimiseks. Usume, et Narva teatrikeskusest kujuneb sild lääne ja ida kultuuri vahel."

Mihhail Švõdkoi saabus Eestisse koostööd arendama >>

Narva teatrikeskusega on Vaba Laval plaanis arendada rahvusvahelist ning piiriülest koostööd, näiteks Peterburiga, mis asub vaid 150 km kaugusel. Plaanis on korraldada ka rahvusvaheline etenduskunstide festival.

Teatrikeskuses saab paindlikult kohandada erinevaid funktsioone: etendused, kino, kontserdid, konverentsid jne, sealjuures võimaldab Narva kesklinnas paiknemine külastajatele hea ligipääsu. Teatrikeskuse rajamise eesmärk on muuhulgas elavdada Narva kultuurielu ja luua kohalikele elanikele uusi töökohti.

Narva Vaba Lava teatrikeskuse loomine on heaks näiteks, kuidas koostöös riigi, kohaliku omavalitsuse, era- ja kolmanda sektoriga saab luua uusi võimalusi kultuurivaldkonda.

Valitsuse jaanuaris vastu võetud otsusega kuulub Narva Vaba Lava ehitus aastail 2017–2025 riigi eelarvestrateegiasse.

EV100 tähistamine algas Peterburis >>

Vaba Lava Narva koostööpartneriteks on Kultuuriministeerium, Narva Linnavalitsus, Eesti Kultuurkapital, kinnistu omanik Linda Kaks OÜ, toetajad erasektorist ja rahvusvahelised fondid.

Vaba Lava on kaasaegne ja avatud etenduskunstide keskus, mille eesmärgiks on pakkuda teatritele soodsaid arengutingimusi nii teatrihoonete kui erinevate tugiteenuste näol, ning arendada rahvusvahelist koostööd. Vaba Lava on avatud uutele kooslustele ja värsketele ideedele.

60
Tagid:
teatrikeskus, teater, kultuur, Vaba Lava, presidendi kantselei, Kersti Kaljulaid, Ida-Virumaa, Narva, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega