Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algas 1. juulil ning kestab ametlikult veel 31. detsembrini

Eesistumine osutus planeeritust 7miljoni võrra odavamaks

37
(Uuendatud 21:16 20.12.2017)
Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumine algas 1. juulil ning kestab ametlikult veel 31. detsembrini, mil teatepulk antakse üle Bulgaariale

TALLINN, 20. detsember — Sputnik. Alljärgnevalt on esitatud peamised eesistumise korraldusliku poolega seotud faktid ja arvud, teatab eesistumise portaal.

Eesistumise eelarve

Planeeritud eelarve perioodiks 2014-2018 oli 74,9 miljonit eurot, lisaks 4 miljonit eurot Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumise jaoks. Novembri lõpu seisuga on kulutatud ca 63% kogusummast. Eeldatav ülejääk vähemalt 7 miljonit eurot, mis kantakse tagasi riigieelarvesse.

Juncker ja Tusk kiitsid Eesti eesistumist>>

Üritustest oli kõige kallim Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine, mille kulud jäid alla prognoositud eelarve (4 miljoni euro asemel ca 3,4 miljonit eurot).

Partnerid ja lepingud

Eesistumine oli suur sektoriteülene koostööprojekt. Riigikantseleil oli 110 partnerit, kellega sõlmiti 126 lepingut.

Kokku oli eesistumisega seotud 1300 inimest, kellest ligikaudu 1000 töötasid avalikus sektoris juba varem ning nende olemasolevatele tööülesannetele lisandusid eesistumisega seotud ülesanded.

Ratas tänab Eesti eesistumise partnereid ja sponsoreid>>

Ajutiselt palgati juurde 330 inimest.

Kõikidest töötajatest olid 33% mehed ja 67% naised.

Üritused Tallinnas

Kokku toimus Tallinnas 275 üritust: 1 tippkohtumine, 10 ministrite mitteametlikku kohtumist, 10 kõrgetasemelist konverentsi, ca 20 visiiti, 226 eksperttaseme kohtumist ja 8 parlamentaarset üritust (sh 2 parlamentaarset üritust, mis toimuvad uuel aastal).

Kokku osales Tallinnas toimunud üritustel ca 34 000 inimest, kellest 27 000 olid väliskülalised, sh välisajakirjanikud.

Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumine tõi Eestisse 27 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid, tippkohtumine toimus 25 liidri osavõtul.

Üritused Brüsselis

Brüsselis toimus kokku 1228 töörühmade kohtumist, 31 ministrite nõukogu kohtumist, 56 alaliste esindajate kohtumist (COREPER) ning 137 kolmepoolset kohtumist.

Tallinna tippkohtumisel oli rakkes ca 800 politseinikku, kellest 250 tulid kokku üle Eesti.

Veebi statistika

Kultuurikatlas toimus juulist oktoobrini 36 üritust ning novembris ja detsembris kokku 6 üritust.

Veebileht eu2017.ee läks live'i 29. mail 2017. Sellest ajast on veebileht saanud pisut üle 420 000 külastuse, klikkide arv on olnud üle miljoni ehk 1 002 230. Enim külastusi Eestist (121 887), järgnevad Belgia (69 438), Saksamaa (25 983), Ühendkuningriik (21 995) ja Prantsusmaa (20 212).

275 üritusest 18 ürituse raames käidi Tallinnast väljas. Nii käisid keskkonnaministrid Paukjärve ääres. Lisaks viidi külalised Kõnnu-Suursoo rappa, Oandu matkarajale, Käsmu suitsusauna ja Jägala joale.

Kultuuriministeerium viis Tartus läbi mitmeid konverentse, sh avati just Tartus Euroopa spordinädal.

Kaitseministeeriumi kutsel külastasid Tapal 1. jalaväebrigaadi ja seal teenivaid liitlasvägesid Prantsusmaa president Emmanuel Macron, Ühendkuningriigi peaminister Theresa May, Prantsusmaa kaitseminister Florence Parly ja NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Lisaks külastas liitlasvägesid ka UK välisminister Boris Johnson.

Põllumajandus- ja kalandusministrid külastasid Kolgaküla rahvamaja, Viru raba ja Vihula mõisa.

Eesti — Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja>>

37
Tagid:
eesistumine, Eesti, EL
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega