Tallinna Jaani kirik tähistab 150. aastapäeva

Tallinna Jaani kirik saab 150-aastaseks

107
(Uuendatud 10:10 17.12.2017)
Tallinna Jaani kirik saab täna, 17. detsembril 150-aastaseks, lisaks muudele pidulikele sündmustele saab täna ka esimest korda kellamängu kuulda

TALLINN, 17. detsember — Sputnik. Kellad hakkasid helisema juba kell 9.40 hommikul ning mängivad 20 minutit järjest jõulumeloodiaid, edastas Tallinna linnaplaneerimise amet.

Jaani kiriku juubeli tähistamine algas aga juba kell 9 kogunemisega Püha Vaimu kirikusse palvusele. Kell 9.15 suundus protsessioon politsei- ja piirivalveorkestri puhkpillihelide saatel läbi vanalinna Vabaduse väljakule ning kellamängu lõppedes algab kell 10 Jaani kirikus pidulik jumalateenistus.

Tallinna Jaani kirik saab 150. sünnipäevaks kellamängu
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tallinna Jaani kirik tähistab 150. aastapäeva >>

Juubelipäev algas Püha Vaimu kirikus seetõttu, et 150 aastat tagasi eraldus endale uue kiriku ehitanud Jaani kogudus ehk koguduse eestlastest liikmeskond Püha Vaimu kirikust. Pärast Püha Vaimu kirikus läbi viidavat palvust liiguti Jaani kirikusse täpselt samamoodi kui 150 aasta eest.

"Olen juubeli eel ääretult tänulik selle eest, et kirik on läbi keeruliste aegade püsinud, kaunimaks muutunud ja selles toimub väga aktiivne elu," ütles Jaani koguduse õpetaja Jaan Tammsalu reedel.

Jaani kirikus peetaval armulauaga jumalateenistusel teenivad peapiiskop Urmas Viilma, peapiiskop emeeritus Andres Põder jpt. Pärast teenistust saavad sõna Tallinna linnapea Taavi Aas ja Mikkeli toompraost Juha Palm, tunnustatakse kellamängu kellade kinkijaid ja antakse tänuristid viiele väljavalitule. Kõigile kirikulistele pakutakse torti ja kuuma jooki.

Detailsem ülevaade päeva sündmustest on kirjas Facebookis Jaani kiriku lehel – EELK Tallinna Jaani kogudus ja kirik – ning koguduse kodulehel. Taustinfot leiab vastilmunud juubeliraamatust "Kirik keset linna. 150 aastat Jaani kogudust".

Tallinna Jaani kirik
© Sputnik / Вадим Анцупов

Alguses oli sõna >>

Kellamäng hakkab Jaani kiriku tornis mängima advendi- ja jõuluajal igal päeval kella 7–24 täistundidel.

Tallinna Jaani kiriku kellamängus on 25 eri suuruses kella – kahe oktaavi jagu. Novembris Jaani kiriku torni tõstetud kellad hakkavad edaspidi igal päevasel täistunnil kauneid koraale mängima.

Kellamängu kellad valati Hollandi kuninglikus kellavalukojas. 14-190 kilogrammi kaaluvad kellad valmisid paljude annetajate abiga, neist suurima kinkis kirikule Tallinna linn. Üks suurematest kelladest on nimetatud paljude annetajate kellaks ja selle tarvis on olnud igaühel võimalik vastavalt võimalustele annetus teha.

Церкви Таллинна
© Sputnik / Вадим Анцупов
Tallinna Jaani kirik

Tallinna Jaani kirik asub Tallinnas Vabaduse väljakul. Kirik on pühendatud Evangelist Johannesele. Tegemist on Eesti ühe varaseima neogooti kirikuga.

Kiriku arhitekt oli kubermanguarhitekt (Tallinna peaarhitekt) Christoph August Gabler. Kiriku ehitus algas 1862, kirik valmis 1867. aastal ja pühitseti sama aasta 3. advendil.

Kolmelööviline basiilika, millega läänes liitub nelinurkne telkkiivriga torn, idas väiksem polügonaalne kooriruum, põhjas ja lõunas sümmeetriliselt käärkamber ja eeskoda. Pikihoone seinad on liigendatud tugipiilarite ja teravkaarakendega. Teravkaarsed portaalid on Tallinna hilisgootikale tüüpiliste talumiplaatidega.

Akendel on puidust leekestiilis ehisraamistikud. Kesklööv on kõrge; ristvõlvide vööndkaared toetuvad rippkonsoolidele, külglöövidel on tähekujulised servjoonvõlvid. Sees on eklektiline oreliväär ja neogooti stiilis altarisein.

Altarimaali "Kolgata" tegi 1867. aastal Peterburi Kunstide Akadeemia akadeemik ja professor Karl Gottlieb Wenig.

1867. aasta jõuludeks valminud esimese oreli ehitas 1869. aastal orelimeister Gustav Normann. Aastatel 1911-1913 ehitas orelimeister August Terkmann oreli ümber. 2005-2009 restaureeris oreli orelimeister Martin ter Haseborg (Saksa orelifirma Orgelbau in Ostfriesland).

Enne restaureerimistööde algust ehitas Martin ter Haseborg kirikusse ka uue koorioreli. Lisaks taastas orelifirma suure oreli juurde 1913. aastal ehitatud altaritaguse kajaoreli.

1930. aastate lõpul oli plaan seoses Vabadussõja monumendi ehitamisega Vabaduse väljakule kirik lammutada ja kogudus paigutada ümber Oleviste või niguliste kirikusse.

Kiriku vitraažakende autor on kunstnik Eva-Aet Jänes. Aastatel 2009-2010 valminud roheliste altari- ja kantslikatete autor on tekstiilikunstnik Tiina Puhkan.

Allikas: Vikipeedia

107
Tagid:
kellamäng, kuupäevad, sünnipäev, ühiskond, Jaani kirik, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega