Eesti kaitsevägi sai Ameerika Ühendriikidelt Javelini rakette

Eesti kaitsevägi sai Ameerika Ühendriikidelt Javelini rakette

65
(Uuendatud 23:16 12.12.2017)
Esmaspäeval võttis kaitsevägi vastu järjekordse saadetise Ameerika Ühendriikide Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud vahenditest hangitud Javelin tankitõrjesüsteemi rakette

TALLINN, 12. detsember — Sputnik. Seekordse tarnega jõudsid Eestisse otse tootjatehasest uuemat tüüpi Javelin Block-1 tüüpi raketid, mis on oma eelkäijast suurema kiiruse ja purustusjõuga, teatas Kaitseväe peastaap.

Vaktsiin "Vene tankide" vastu: Baltimaad teevad NATO õppustega äri >>

Varasemalt on sama programmi raames Eestisse jõudnud Block-0 tüüpi laskemoona.

"Block-1 tüüpi rakettidel on esimese põlvkonna laskemoonaga võrreldes edasiarendatud mootor, samuti on arendatud raketi tarkvara ning suurendatud lõhkepea võimsust, mis tagab raketi kiirema lennu ja suurema purustusjõu," ütles kaitseväe pearelvur major Risto Pärtel.

Kokku on Eestile eraldatud laskemoona tarne väärtuseks 33 miljonit dollarit, mida finantseeritakse 2014. aastal Ameerika Ühendriikide poolt Euroopa julgestusmeetmeteks eraldatud rahadest.

Javeline kasutatakse jalaväepataljoni tasandi tankitõrjerelvadena, kus nad järk-järgult vahetavad välja senised Milani raketisüsteemid. Samuti kasutatakse Javeline Kaitseliidu maakaitseüksustes.

Balti riigid kui keskmise tegevusraadiusega sõjasulased >>

Javelin on nn "lase ja unusta" tankitõrjesüsteem, millel on võimsam lõhkepea ning mida saab vajadusel lasta ka suletud ruumidest.

Süsteem on Ameerika Ühendriikide ja paljude teiste riikide relvastuses alates 1990. aastate keskpaigast ning neid on edukalt kasutatud nii 2003. aasta Iraagi sõjas soomusmasinate vastu kui ka hiljem Afganistani mässuliste vastases võitluses.

Kuhu küll see raha läheb >>

Detsembri alguses saabus Paldiski sadamasse üle kümne riigikaitse arengukava 2013-2022 alusel Hollandist hangitud jalaväe lahingumasina CV9035 ning kolm Leopard 1 baasil ehitatud toetustanki, vahendas Sputnik Eesti.

Saabunud lahingsoomukid hakkavad alaliselt paiknema 1. jalaväebrigaadi Tapa linnakus ning neid hakkab kasutama Scoutspataljon, kus alates sellest aastast koolitatakse jalaväe lahingumasinaid kasutama ka ajateenijaid.

Vastavalt 2014. aastal Eesti ja Hollandi vahel sõlmitud hankelepingule soetas Eesti nelikümmend neli kaasaegset jalaväe lahingumasinat CV9035 ja kuus eriotstarbelist tanki, mis saabuvad Eestisse aastatel 2016-2018. Esimesed 12 jalaväe lahingumasinat CV9035 ja naastetank jõudsid Eestisse eelmise aasta oktoobris.

Raport: NATO jõude Balti riikides peab kolmekordistama >>

Hollandi uuele kaitseministrile saadetud raport leiab, et NATO sõjaväelasi peaks Balti riikides olema praeguse 3200 asemel 15 000, vahendas Sputnik Eesti novembris.

Kui NATO liitlased tahavad, et Venemaa neile Balti riikides üllatusrünnakut ei korraldaks, peaks nad oma vägesid neis riikides kolmekordistama, leiab Hollandi uuele kaitseministrile saadetud raportis rahvusvaheliste küsimuste nõuandekogu.

Sõda võib puhkeda arusaamatusest, illustratiivne foto
© Sputnik / Рамиль Ситдиков

Raport soovitab Hollandi valitsusel nõuda NATO-s sõjaliste üksuste suurendamist, kiirema ümber-paigutamise võimekust ja paremate suhete loomist Venemaaga.

Venemaa ei ründa mitte kunagi mistahes NATO riiki, see on selge kõikidele vastutustundlikele poliitikutele, kinnitas korduvalt Venemaa välisminister Sergei Lavrov.

Lavrov: Venemaa ei ründa kunagi NATO riiki >>

"Meie suhtumine NATO laienemisesse ja niinimetatud NATO partnerlusprogrammi raames sõjalise taristu edasinihutamisesse meie piiri vahetusse lähedusse ei ole muutunud. Meie julgeolekudoktriinidesse on selgelt sisse kirjutatud, et üheks peamiseks julgeolekuohuks on NATO edasine idasuunaline laienemine," ütles Lavrov.

65
Tagid:
rakett, tankitõrjerakett, relvastus, Javelin, kaitsevägi, Eesti, USA
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega