EV100 Tallinna kava fookuses on lapsed ja noored

EV100 Tallinna kava fookuses on lapsed ja noored

40
(Uuendatud 08:57 16.01.2018)
Reedel tutvustati Jaan Poska majas Eesti Vabariik 100 Tallinna kava – mitmekülgse programmiga soovib linn pakkuda elamusi ja tegutsemisrõõmu kõigile tallinlastele kui ka linnakülalistele

TALLINN, 8. detsember — Sputnik. Tallinna Linnavolikogu esimees ja EV100 Tallinna komisjoni esimees Mihhail Kõlvart meenutas, et täna 140 aastat tagasi toimusid Tallinnas esimesed linnaduuma ehk linnavolikogu valimised, uue kalendri järgi 7. ja 8. detsembril 1877.

"Esmakordselt valitakse siinsel alal seisusliku omavalitsuse ehk Tallinna rae asemel kohaliku omavalitsuse institutsioonina linnaduuma, mis hiljem kannab linnavolikogu nime, ja linnavalitsus," rääkis Kõlvart.

Noorte laulu- ja tantsupeo nädal toob Tallinna 37 000 peolist, illustratiivne foto
© Sputnik / Вадим Анцупов

100 aastat Eesti Vabariiki >>

"Kümme päeva tagasi tähistati Toompeal saja aasta möödumist Eesti Maanõukogu otsusest tunnistada end kõrgeima võimu kandjaks Eestis, mis on oluline teetähis omariikluse sünniteel. Tallinna linnaduuma tekkimisest on maapäevani vaid 40 aastat," lisas Kõlvart.

"Muuhulgas on tähendatud, et Eesti riik on ajalooliselt välja kasvanud kohalikest omavalitsustest. Seega on Tallinna linnavolikogu andnud suure panuse Eesti Vabariigi moodustamisse ja iseseisvuse taastamisse ning meil on suur rõõm tähistada riigi sajandat juubelit," rõhutas linnavolikogu esimees.

Kõlvart nentis, et Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva tähistamine kestab ühtekokku kolm aastat ning oleme selle pika ja värvika teekonna alguses.

"Rõõmust ja heast tahtest sündinud kingitused ja eelseisva juubeliaasta sündmuste kava pealinnas räägivad koostööst ja ühtsusest. Oma programmis oleme sarnaselt üleriigilisele EV100 sõnumile seadnud fookusesse lapsed ja noored," rääkis Kõlvart. "Kui sõnastada lühidalt Tallinna kava, siis võib seda iseloomustada sõnadega – me näeme, me tunneme ja me teeme."

Kõlvarti sõnul on linna soov, et väärikast juubeliaastast kujuneks Tallinnas sündmusterohke ja emotsionaalne periood. "Seepärast kutsun kõiki aktiivselt osalema juubeliaasta meeleolu loomisest linnaosades, töökohtades, sõprade- ja pereringis," sõnas Kõlvart.

"Eesti riigi juubeliaasta algab suure ühispeoga, mida korraldatakse riigi ja linna koostööna, kui aastavahetusel toimub kontsert "Sajaga juubeliaastasse" Vabaduse väljakul. ERRi otseülekande kaudu jõuab see ka kõikide eestimaalasteni," lisas poliitik.

Leidlikumad laste ja noorte ideed saavad tunnustuse >>

Juba praegu on meeleolu loomiseks Vabaduse väljakule rajatud võimsad valgusinstallatsioonid, kus vahelduvad lipuvärvidega valgussambad ja nn. Päikesejänkud ehk valgusvihud, mis väljakul lustivaid lapsi ja noori jälitavad või nende eest ära liiguvad. Lisaks on avatud ja avatakse järgmiseks kolmeks aastaks veel seitse erinevat valguslahendit. Üheks kingituseks linnapildis, mis jääks püsima ja saab loodetavasti olema menukas ka turistide seas, on järgmise aasta suve lõpuks rajatav Tallinna pildistamissein.

Kuna EV100 on pühendatud lastele ja noortele, siis on kavas rida kingitusi ja üritusi just neile mõeldes. Tallinna vanim lasteaed, Kopli lasteaed sündis samal aastal mil Eesti Vabariik. Sellest ajendatuna otsustas linn kinkida oma lasteaedadele Eesti riigi juubeli puhul uued mänguväljakud. Projekti "100 mänguväljakut Tallinna lasteaedadele" raames kerkib 126 uut mänguväljakut.

Ka Tallinna päeva, 15. maid tähistatakse tuleval aastal kummardusena Eestile. Üks kesksemaid üritusi sel päeval on Tallinna õpilaste ühislaulmine Vabaduse väljakul, millest võtavad osa Tallinna koolide põhikooli- ja gümnaasiumiõpilased.

Peaminister Jüri Ratas Lääneranniku Eesti Päevade avamisel
© Фото : Jürgen Randma

Lasteaialaste laulupidu "SadaSäraSilma" toimub Vabaduse väljakul 1. juunil. Suurematele lastele korraldatakse 18. augustil noorte tänavakultuuri festival, mis toob nii osalejate kui külastajateni tänavatantsu, tänava korvpalli ja mini-jalgpalli säravad hetked, ehedad emotsioonid ja ambitsioonikad ning andekad noored. Lisaks võistlustele saab kuulda head muusikat, osa saada kunstist ja osaleda erinevates töötubades.

Laste Vabariik asub teele >>

Kuna naaberriigid Eesti, Läti ja Leedu tähistavad oma 100. sünnipäeva samal aastal, siis sel puhul toimuvad kõigi kolme riigi peaväljakutel ühised kontserdid. Balti riikide pealinnade orkestrite kontserttuur toimub 18.08-01.09 Riias, Tallinnas ja Vilniuses. Kingituseks naaberriikide pealinnadele paigaldatakse Riiga, Tallinnasse ja Vilniusesse ka kolme riigi lipuvärvides lillepeenrad.

Lisaks lastele ja noortele ei jäeta tähelepanuta ka neid, kes lapseeast väljas – igal tallinlasel on riigi sünnipäevaga oma side ja seda saab tähistada nii üheskoos linna südames kui eraldi oma kodukohas. Juubeliaasta meeldejäävaks tähistamiseks toimuvad üritused üle linna – nii on iga linnaosa tulnud välja oma programmiga.

Eesti kunsti kuldaja näitusega "Rõõm Tallinna südames" Tallinna Raekojas tähistatakse lisaks Eesti Vabariigi 100. aastapäevale ka 100 aasta möödumist Tallinna saamisest riigi pealinnaks. Näitus annab tervikliku ülevaate 20. sajandi esimese poole Eesti maalikunstist.

Tallinnas toimub Euroopa suurim robotivõistlus Robotex
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tantsijad pöörasid Vabaduse väljakul 100 aasta liivakella (video) >>

Tallinna EV100 pühendatud programmi eelarve on 1,3 miljonit eurot, lisaks Tallinna Kommunaalameti investeeringud erinevatele valguslahenditele ligi poole miljoni euro ulatuses.

Kõik Tallinna linna sündmused on kokku kogutud ja leitavad EV100 kodulehel, mida ka pidevalt täiendatakse uute kingituste ja sündmustega.

EV100 juhtrühma liige Tiit Pruuli andis ühtlasi põgusa ülevaate 2018. aasta juubelinädala, 19.-24. veebruari kavast ja sündmustest. "Meie eesmärk on, et sündmused ei koonduks ainult suurematesse linnadesse, nagu Tallinn või Tartu, vaid need toimuksid võimalikult paljudes erinevates piirkondades," märkis Pruuli.

40
Tagid:
kuupäevad, kava, lapsed, noored, kultuur, Eesti Vabariigi 100. aastapäev, Tallinna linnavolikogu, Mihhail Kõlvart, Eesti, Tallinn
Teema:
100 aastat Eesti Vabariiki (214)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega