Tallinnas juhtus raske liiklusõnnetus, illustratiivne foto

Tallinnas juhtus raske liiklusõnnetus

88
(Uuendatud 08:37 03.12.2017)
Tallinnas Paldiski maanteel juhtus laupäeva õhtupoolikul raske liiklusõnnetus, kus sai viga kuus inimest

TALLINN, 2. detsember — Sputnik. Paldiski maantee 229 c juures toimunud liiklusõnnetuses osales kolm sõiduautot. Põhja prefektuuri pressiesindaja Olja Kivistik ütles ERR-ile, et teade liiklusõnnetuse kohta tuli kell 16.10.

Talverehvid on kohustuslikud >>

Algab kampaania Tee on libe, vali vastav sõidustiil!, illustratiivne foto
© Sputnik / Александр Кряжев

Kivistik rääkis, et ühes sõiduautos ei saanud keegi kannatada, teises sai viga autot juhtinud mees ja kolmandas said viga autot juhtinud naine, mees ja kolm last. Kõik kannatanud viidi haiglasse. 

Pressiesindaja sõnul on liiklus sündmuskohal häiritud, linna suunduv sõidurada on suletud.

Politsei palub keerulistes teeoludes liigeldes aega võtta

Tugev lumesadu Eesti eri paigus pole kaasa toonud raskeid õnnetusi. Sellest hoolimata soovitab politsei nii sõidukijuhtidel kui ka jalakäijatel varuda rohkem aega ühest punktist teise jõudmiseks, teatas PPA reedel.

"Plekimõlkimisi ja teelt väljasõite juhtub igapäevaselt ning praeguse seisuga ei saa öelda, et tugev lumesadu oleks põhjustanud märkimisväärselt rohkem eksimusi. Inimesed on pikalt lund oodanud ja paistab, et suur osa neist on tänaseks ette valmistunud ja talverehvid alla pannud," ütles Põhja prefektuuri liiklusjärelvalvekeskuse avariigrupi juht Tanel Pajumaa.

Pärnumaal hukkus liiklusõnnetuses bussijuht >>

Alates 1. detsembrist on talverehvide kasutamine kohustuslik. "Kindlasti ei tohiks täna pikki sõite maanteedel ette võtta need, kelle sõidukil on veel suverehvid. Te seate ohtu enda ja kaasliiklejad," sõnas Pajumaa.

Pajumaa sõnum juhtidele, kelle jaoks lumised teed on midagi uut, on pikivahe hoidmine.

"Libedus ja vähenenud vaateväli ei vii õnnetuseni, kui sõitmiseks valitakse oludele sobiv kiirus. Kiirustada ja rapsida pole mõtet – loodetud ajavõit võib muutuda ajakaotuseks. Pikivahet hoides ja rahulikult liigeldes viiakse õnnetusse sattumise risk alla," lausus politseinik.

Sputnik Eesti võttis osa helkurite jagamise kampaaniast >>

"Kui tuisk ja lörts muudavad nähtavuse nullilähedaseks ja tee libedaks, siis ei tasu ajada taga suurimat lubatud kiirust. Just pikivahe võib olla kriitilises olukorras puhver, mis päästab halvimast," lisas ta.

Jalakäijad omavahel kokku põrgates surma ei saa – kergliiklejatele on ohuks just sõidukid. "Igale teeületusele, eriti paksu lumesaju korral, peab eelnema veendumus, et see on ohutu," rääkis Pajumaa. Ta lisas, et kuigi iga inimene omamoodi särav, siis ainus sära, mis autojuhile silma hakkab, tuleb helkurilt või mõnelt muult valgusallikalt.

Reede hommikul sõitis veoauto Tallinn-Narva maantee 172. kilomeetril teelt välja. Sarnaseid teateid teelt väljasõitude kohta on laekunud üle Eesti. Tihe lumesadu võis reede hommikul põhjustada õnnetuse Järvamaal, kus möödasõidul olnud Audi ei jõudnud oma ritta naasta ja põrkas kokku vastassuunas liikunud veoautoga. Kokkupõrke tagajärjel ei saanud inimesed vigastada.

Iga valgusepeegeldaja ei ole helkur >>

Neljapäeval aitasid politseinikud Harjumaal lahendada ligikaudu poolsada õnnetust. Nendes kokkupõrgetes, mille põhjustasid enamasti hoolimatus ja tähelepanematus teiste liiklejate suhtes, sai vigastada seitse inimest.

88
Tagid:
liiklusõnnetus, kannatanud, ilm, ühiskond, liiklus, kiirabi, Põhja prefektuur, PPA, Eesti, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega