PERH-i eksjuhid jäid korruptsioonis osaliselt süüdi, illustratiivne foto

PERH-i eksjuhid jäid korruptsioonis osaliselt süüdi

53
(Uuendatud 14:20 30.11.2017)
Harju maakohus mõistis Põhja-Eesti Regionaalhaigla (PERH) endise juhi Tõnis Alliku ja haigla IT-juhi Marko Kilgi osaliselt korruptsioonis süüdi

TALLINN, 30. novmber — Sputnik. Kohus tunnistas Alliku süüdi tarkvarafirma Helmeselt altkäemaksu võtmises, kuid ülejäänud süüdistustes õigeks. Kilk mõisteti süüdi kahes süüdistuses, kuid ühes õigeks, vahendab Pealinn. Tegutsemiskeeldu mehed ei saanud. Kohus mõistis Allikule tingimisi ühe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Ka Kilk sai tingimisi vangistuse.

Riigiprokuratuur esitas PERH-i juhtidele süüdistuse >> 

Tänavu mais taotles prokurör Tõnis Allikule kahe aasta pikkust tingimisi karistust kolme aasta pikkuse katseajaga, teatas BNS-ile kohtu pressiesindaja. Lisaks taotles prokurör Allikule karistuseks ajutise terviseasutuses juhtival positsioonil töötamise keelu kehtestamist ning enam kui 11 000 euro väljanõudmist.

Marko Kilgi karistuseks taotles prokurör ühe aasta ja kaheksa kuu pikkust tingimisi karistust kahe aasta ja kuue kuu pikkuse katseajaga, aga ka IT-valdkonnas juhtival ametikohal tegutsemise keeldu kaheks aastaks.

Aprillis alanud protsessil kohtualused end süüdi ei tunnitanud. Kohtu ette astusid siis PERH-i juhatuse endine esimees Tõnis Allik ning veel PERH-iga seotud Marko Kilk, Anu Vähi, Annela Stimmeri ja P. Dussmann Eesti OÜ. Samas esitasid Anu Vähi, Annela Stimmeri ja P. Dussmann Eesti OÜ kaitsjad taotluse eraldada nende episoodid kokkuleppemenetluse sõlmimiseks. Juhtiv riigiprokurör Steven-Hristo Evestus oli sellega päri ning kohus eraldaski kolme süüaluse episoodid kokkuleppemenetluseks.

Kohus võttis PERH-i tehnikadirektori vahi alla >>

Kohus lõpetaski aprilli lõpus menetluse otstarbekuse kaalutlustel PERH-i toitlustusjuhi Anu Vähi ning haiglale pikalt toitlustusteenuseid osutanud P. Dussmann Eesti OÜ ja selle juhi Anella Stimmeri osas. Kohtumääruse kohaselt peab P. Dussmann Eesti OÜ tasuma riigile 5000 eurot, Stimmer 2000 eurot ja Vähi 1000 eurot. Kõik kolm peavad rahalise kohustuse täitma hiljemalt 25. oktoobriks.

Riigiprokuratuur süüdistas PERH-i endist juhti, haigla toitlustusjuhti ja IT-juhti kuritegude toimepanemises. Lisaks nendele said süüdistuse toitlustusteenuse pakkujast osaühing juriidilise isikuna ja selle äriettevõtte tegevjuht.

Süüdistuse kohaselt võttis endine PERH-i juhatuse esimees Tõnis Allik korduvalt altkäemaksu, mille vastutasuna tagas ta aastate jooksul raviasutuse toitlustajaks sama kriminaalasja raames süüdistuse saanud osaühingut. Süüdistuse järgi sõlmis raviasutus mitmel korral riigihanke läbiviimise tulemusel lepingud süüdistuse saanud osaühinguga. Vastutasuks sai PERH-i juht mitmel korral käia äriettevõtte kulul Saksamaal toimuval Oktoberfesti üritusel, teatas prokuratuur.

Altkäemaksu võtmises süüdistati ka PERH-i toitlustusjuhti Anu Vähit, kes tegutses toitlustaja leidmise hankel eduka osalemise tagamiseks äriühingu huvidest lähtuvalt.

PERH-i juht ennast süüdi ei tunne >>

Lisaks sellele süüdistab prokuratuur PERH-i endist juhti ning IT-juhti Marko Kilki kelmuses ja omastamises. Süüdistuse kohaselt käisid süüdistuse saanud isikud PERH-ile infosüsteemide arendustöid teostanud äriühingu kulul ja teadmata lisaks lubatud tööalastele välisreisidele koos pereliikmetega ka erinevatel puhkusereisidel.

Tõnis Allik on varem öelnud, et tema ennast süüdi ei tunne. Mullu juuni keskel teatas Allik, et astub ametist tagasi.

Kriminaalasja kohtueelset menetlust viis läbi keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroo ning juhtis riigiprokuratuur.

Eestis eksisteerib poliitiline korruptsioon >>

53
Tagid:
karistus, altkäemaks, süüdistus, korruptsioon, Harju maakohus, PERH, Marko Kilk, Tõnis Allik, Tallinn, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega