Poliitik Märt Sults

Märt Sults Linnahalli kohta: kunst on parem kui nilbus

66
(Uuendatud 13:14 22.11.2017)
Poliitik Märt Sults teatas portaalile Sputnik Eesti, et kuigi muinsuskaitseamet on alustanud Linnahalli välisseinte maalingu kohta kriminaalmenetlust, ei ole selles faktis kuriteokoosseisu

TALLINN, 22. november – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Sultsi sõnul "ei ole keegi linnahalli lõhkunud ega kahjustanud", rikutud pole ei dolomiiti ega tsementi ja hoone seinte pesemine tuli lõpetada hoopis teisel põhjusel.

Linnahalli grafiti osas algatas prokuratuur kriminaalmenetluse >>

"Olen erialalt keemik ja minu teadmised võimaldasid välja valida väga kvaliteetsed värvid, millel on välistöödele, sealhulgas supergraafikale rahvusvaheline sertifikaat. Need on professionaalsed värvid ja neid on võimalik maha pesta seinu kahjustamata: kunsti võib kõikidele näidata ja siis maha pesta," rääkis Märt Sults.

Seinamaalingu eesmärk oli varjata Linnahalli ebasündsad seinad lähedalasuvas Kultuurikatlas toimuvate Eesti EL eesistumise üritustest osavõtjate silmade eest.

Tema sõnul on PRDS Eesti OÜ-l, mis Linnahalli seinad värvitöödeks ette valmistas, piisavalt vahendeid, et kõik maha pesta. Selleks peab aga muinsuskaitseamet tagama piisava järelevalve hoone üle. Esialgu pole kultuuriobjekti üle mingit järelevalve teostamist märgata. Viimane muinsuskaitseameti kontrollkäik sellele objektile olevat Sultsi väitel tehtud 2011. aastal.

Karu ja viiking on vastu
Tallinna linnahalli seinad saavad puhtaks
© Sputnik / Вадим Анцупов

"Etteheide seisneb selles, et kolmas osa seinamaalingust ei ole maha pestud. Kuid see on jäänud tegemata sellepärast, et puhastatud seintele ilmusid sedamaid ropu sisuga kirjad ja igal hommikul neid uuesti maha pesta ei ole mõtet. Kellelgi polnud kavatsust eirata muinsuskaitseameti ettekirjutust, kuid miks me peame maha pesema kunsti selleks, et mingi tainapea saaks sellele kohale roppusi kirjutada: viiking ja karu näevad palju kaunimad välja, kui kirjutatud roppused," teatas Sults.

Linnahalli seinamaalingu eemaldamise eest tasub linn >>

Riigikogu ja linnavolikogu liige teatas, et PRDS Eesti OÜ-le ette heidetavat paragrahvi pole rikutud. Kriminaalmenetlust on alustatud karistusseadustiku § 204 tunnustel, mis näeb ette vastutuse kultuurimälestise, muuseumikogu või kollektsiooni hävitamise või rikkumise eest. Tegelikult mingit füüsilist kahju Linnahallile tekitatud ei ole.

Tallinna Linnahall remondi ootel >>

Seda enam, teatas Sults, et poole aasta pärast hakatakse hoone välisseinu nagunii amortiseerumise tõttu lammutama: dolomiit on ekspertiisiakti kohaselt amortiseerunud ja seepärast on Tallinna linn ja Tallinna Linahalli AS juba varem otsustanud, et mõttekam on katta Linnahalli välisseinad supergraafilise kujutisega. PRDS OÜ hakkab poliitiku sõnul oma au kohtus kaitsma ja muinsuskaitseametil saab olema raske oma õigsust tõestada.

"Mina, ütleme nii, olen selle projekti juht, Linnahalli nõukogust olen ma skandaali tõttu tagandatud. Juriidilise ja eraisikuna pole mul kriminaalmenetlusega mingit pistmist," teatas Sults.

Sputnik Eesti on varem kirjutanud, et Riigikogu saadik, keskerakondlane Märt Sults sattus septembri alguses skandaali, kui tema algatusel värvisid tänavakunstnikud Linnahalli fassaadi üle, mis kutsus esile muinsuskaitseameti terava pahameele.

66
Tagid:
seinad, maalingud, kommentaar, kunst, kriminaalmenetlus, värv, poliitik, Linnahall, Märt Sults, Eesti, Tallinn
Samal teemal
Vaata, kuidas Linnahall tulevikus välja nägema hakkab
Linnahall valmib 100 miljoni euroga ilmselt 2019. aastal
Tallinna linnavalitsus võttis vastu linnahalli detailplaneeringu
Valitsus toetas Tallinna Linnahalli rekonstrueerimist
Peaminister külastas Tallinna linnahalli
Algas linnahalli renoveerimise esimene etapp
Linnavalitsus algatab Linnahalli piirkonna detailplaneeringu
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega