Illustreeriv foto

Kirglikust arvutimängurist luureagendiks

92
(Uuendatud 14:12 16.11.2017)
Vassiljev on kulutanud tuhandeid tunde arvutimängudele ja mängis isegi kaks päeva enne, kui kapo mehe kinni nabis

TALLINN, 16. november — Sputnik. Kõige suurem väärtus arvutikuriteo ettevalmistamises kahtlustatud FSB agendi Aleksei Vassiljevi vahistamises on see, et tema puhul õnnestus edukalt tõestada side Venemaa julgeolekuteenistusega, ütles siseministeeriumi asekantsler Erkki Koort, edastab portaal Geenius.

"Ta ei olnud niisama e-rüblik. See oli teise riigi püüe siseneda meie infosüsteemi," kommenteeris Koort Geeniusele.

Küsitlus

Kas te usute, et vahistatud 20-aastane programmeerimistudeng on FSB agent?
  • Muidugi, ega siis KaPo ilmaasjata inimesi vahi alla võta
    19.7% (14)
  • Küllap oli alles mõne FSB kooli kursant
    2.8% (2)
  • Miks mitte, kui igasugu salakaubavedajad, prostituudid ja poliitikud on FSB agendid, miks siis tudeng ei või olla
    23.9% (17)
  • Kahtlane, eriteenistused võtavad oma teenistusse alles pärast kõrgkooli lõpetamist ja ajateenistuse läbimist
    4.2% (3)
  • Võibolla oli FSB-s praktikal, kui oleks ülesandega hakkama saanud, oleks teenistusse võetud
    1.4% (1)
  • Pole ta mingi agent, KaPo lihtsalt hoopleb oma saavutusega
    29.7% (21)
  • Kust mina tean
    18.3% (13)
Hääleta: 9

Kapo pidas novembri alguses Venemaa kodaniku, kes võeti vahi alla kahtlustatuna FSB agendina Eesti Vabariigi vastases vägivallatus tegevuses ning arvutikuriteo ettevalmistamises. Nagu Sputnik Eesti on varem kirjutanud, õppis kinnipeetav Aleksei Vassiljev Kohtla-Järvel programmeerimist. 4. novembril oli ta tavapäraselt koduteel Kingisseppa, kus elab ta ema, kuid peeti Narva piiripunktis kinni. 6. novembril võttis Harju maakohus ta vahi alla.

"2007. aastal, kui Eesti vastu küberrünnakud olid, ei õnnestunud kedagi kohtu alla anda. Fakt on see, et need olid riiklikult korraldatud ründed. Nüüd, kümme aastat hiljem, on tõendatud ära, et teise riigi eriteenistus kasutas agenti selleks, et ta murraks Eestis olles sisse Eesti arvutisüsteemi," selgitas Koort juhtumit.

Asjatundjate sõnul on tekitanud küsimusi väidetava häkkeri meetodites see, et ta saabus n-ö jalgsi Eesti infosüsteeme häkkima.

"Vanad head meetodid võivad tihti olla edukamad [kui moodsamad]," ütles Koort.

Kaitsepolitsei esindaja sõnul ei kommenteeri amet juhtumit enne kohtuotsuse jõustumist.

Tõsine arvutimängur, kes mängis veel paar päeva enne vahele jäämist

Avalikult kättesaadava info kohaselt on Vassiljev olnud agar online-arvutimängude mängija. Sotsiaalmeedias ning muudes internetikeskkondades liigub ta kasutajanime alex3ame all, mis paljastab tema arvutimängude lembuse. Seejuures mängis ta veel mõned päevad enne kinnipidamist.

Kapo pidas kinni FSB agendi>>

Mängukeskkonna Steam andmete põhjal mängis Vassiljev viimati Counter-Strike: Global Offensive (CS:GO) võrgumängu 2. novembril. Kaks päeva hiljem, 4. novembril on aga näha, et Vassiljevi kontoga on Steami keskkonda sisse logitud.

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tõsiste mängurite puhul avaneb tüüpiliselt Steam kohe arvutit käivitades, mis tähendab, et 4. novembri logi-sissekanne Steamis võis jääda ka näiteks sellest, kui politsei tema arvutiga menetlustoiminguid tegi.

Arvutimängus pole reeglite rikkumisega vahele jäänud

Vassiljev on kokku CS:GOd mänginud 950 tundi ehk 39 päeva jagu. Tema profiiliandmed maalivad pildi "puhtast poisist" ehk on näha, et vähemalt arvutimängus pole ta reeglite rikkumise ehk petutarkvara kasutamisega vahele jäänud.

Üleüldse on ta erinevaid mänge Steami keskkonnast soetanud 193.

Suursaadik Petrov: see on Eesti poole ametlik versioon

Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov ei hakanud esitatud süüdistuste iseloomu kommenteerima, kuid rõhutas intervjuus Eesti Sputnikule, et meediaväljaannetes leviv versioon noormehe sidemetest FSB-ga on vaid Eesti poole ametlik versioon.

Kriminaalmenetlus selles asjas kestab Venemaa suursaadiku väitel vähemalt kaks kuud. Kogu see aeg tuleb Vassiljevil veeta vahi all.

Venemaa suursaadik kinnitas, et Venemaa pool on valmis osutama kinnipeetule mistahes abi.

92
Tagid:
FSB, KaPo, agent, Aleksei Vassiljev, suursaadik, Aleksandr Petrov, Eesti
Teema:
Kapo pidas kinni väidetava FSB agendi (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega