Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov

"FSB agendi" kriminaalmenetlus kestab vähemalt kaks kuud

48
(Uuendatud 11:13 14.11.2017)
Venemaa Föderaalse julgeolekuteenistuse (FSB) kasuks Eesti-vastases tegevuses süüdistatav, Narvas kinni peetud 20-aastase Venemaa kodaniku kriminaalmenetlus kestab vähemalt kaks kuud

TALLINN, 14. november — Sputnik. Narvas kinni peetus 20-aastase Aleksei Vassiljevi kohtumise tulemusi Venemaa diplomaatidega tutvustas Venemaa suursaadik Eestis Aleksandr Petrov.

Petrovi sõnul ei esitanud kinnipeetu kinnipidamise tingimuste kohta mingeid kaebusi. Vastavalt Eesti seadusandlusele võimaldati Vassiljevile riigi kulul määratud advokaadi õigusabi. Noormees ise ei paistnud vaatamata stressiseisundile olema eriti rõhutud seisundis, kuid, nagu ütles Venemaa suursaadik, see võib olla vaid petlik esmamulje.

Venemaa saatkond Tallinnas
© Посольство России в Эстонии

Aleksandr Petrov ei hakanud esitatud süüdistuste iseloomu kommenteerima, kuid rõhutas, et meediaväljaannetes leviv versioon noormehe sidemetest FSB-ga on vaid Eesti poole ametlik versioon. Kriminaalmenetlus selles asjas kestab Venemaa suursaadiku väitel vähemalt kaks kuud. Kogu see aeg tuleb Vassiljevil veeta vahi all. Venemaa suursaadik kinnitas, et Venemaa pool on valmis osutama kinnipeetule mistahes abi.

"Kui ta peaks vajama mingit kvalifitseeritud abi, oleme valmis seda osutama määral, nagu me seda suudame ja vaatama iga tema pöördumise piisava tähelepanuga läbi," rõhutas Petrov intervjuus portaalile Sputnik Eesti.

Suursaadik märkis samuti, et Venemaa suursaatkond aitab ka Kingissepas elaval Vassiljevi ema välispassi hankimisel, et ta saaks lõpuks oma poja juurde sõita.

Arreteerimise alused

Nagu Sputnik Eesti on varem kirjutanud, õppis Aleksei Vassiljev Kohtla-Järvel programmeerimist. 4. novembril oli ta tavapäraselt koduteel Kingisseppa, kus elab ta ema, kuid peeti Narva piiripunktis kinni. 6. novembril võttis Harju maakohus ta vahi alla.

Nagu teatab Kaitsepolitsei pressiteenistus, peeti väidetavalt FSB-ga koostööd teinud noormees kinni kahtlustatuna Eesti ametiasutuste vastu suunatud küberkuriteo ettevalmistamises, kuigi olulist kahju ta tekitada ei jõudnud.

"Meil on tegemist välisriigi ja nimelt Venemaa julgeolekuteenistuse agendiga, kelle eesmärgiks oli tungida Eesti riigiasutuste arvutivõrkudesse," kommenteeris tema vahistamist uurimist juhtiv riigiprokurör Inna Ombler.

Lähedased on teadmatuses

Siiamaani ei ole kahtlustatava emal õnnestunud Aleksei Vassiljeviga isiklikult suhelda. "Sain rääkida talle Eesti riigi poolt võimaldatud advokaadiga. Ta teatas, et mu poeg on elus ja terve. See ongi kogu mu teave. Mis juhtus, kuidas ta end tegelikult tunneb, mida ta edasi teha kavatseb, millele ta alla peab kirjutama, ma ei tea," rääkis portaalile Sputnik Eesti Alekseiga toimunust vapustatud ema Jelena Passovets.

Tema arvates olid tema pojal, kes ei olnud kunagi halva käitumisega silma paistnud, tõsised tulevikuplaanid, ta ei võinud Eesti riigi vastu haududa mingeid kurje plaane, seda enam ei usu ta, et poeg võis 20-aastaselt olla FSB agent.

Venemaa kodaniku suhtes on alustatud kriminaalmenetlust karistusseadustiku § 233 "Välismaalase poolt toimepandud Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivallata tegevus" ja § 2161 "Arvutikuriteo ettevalmistamine" tunnustel. Nimetatud paragrahvide alusel ähvardab teda kolme kuni viieteistkümne aasta pikkune vangistus.

48
Tagid:
FSB, KaPo, agent, Aleksei Vassiljev, suursaadik, Aleksandr Petrov, Eesti, Venemaa
Teema:
Kapo pidas kinni väidetava FSB agendi (7)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega