Üks vang saab Viru vanglas erandkorras suitsetada, illustratiivne foto

Üks vang saab Viru vanglas erandkorras suitsetada

634
(Uuendatud 11:12 07.11.2017)
Samal ajal kui Eesti vanglates on 1. oktoobrist keelatud tubakatoodete tarvitamine, võitles Viru vangla kinnipeetav Vjatšeslav Kogut endale kohtu kaudu välja õiguse vähemalt esialgu viis korda päevas suitsu teha

TALLINN, 7. november — Sputnik. Kinnipeetav Vjatšeslav Kogut pöördus Tartu halduskohtusse, et vaidlustada justiitsministri määrus, millega muudeti vangla sisekorraeeskirja ning keelati vangla territooriumil suitsetamine. Ühtlasi esitas ta esialgse õiguskaitse taotluse ministri käskkirja peatamiseks, vahendas Pealinn.

Kohus leiab, et suitsetamise keelamine on piirang, mis ületab vangistusega paratamatult kaasnevate kannatuste ja ebamugavuste taset ning erinevalt vanglas töötavatest isikutest ei saa ta minna tänavale ja teostada oma õigust suitsetamisele väljaspool vangla piire.

Suitsetamist ei saa pidada põhiõiguseks >>

Tartu halduskohus leidis, et seadusest tulenevalt võib kehtestada vaid selliseid piiranguid, mis on vajalikud vangla julgeoleku kaalutlustest lähtudes, ning piirangud peavad vastama täideviimise eesmärgile ja inimväärikuse põhimõttele "ega tohi moonutada seaduses sätestatud teiste õiguste ja vabaduste olemust".

Kohus nentis üldiselt teadaolevaks faktiks, et suitsetajal tekib nikotiinisõltuvus ning suitsetamisest loobumisel võivad tekkida võõrutusnähud alates une- ja seedehäiretest ning lõpetades tähelepanu- ja töövõime langusega, kirjutab Põhjarannik.

Kui ministeerium on väitnud, et vangid said enne tubakakeeldu suitsetada vaid ühe sigareti päevas, mistõttu neil ei tohiks sõltuvust olla, siis kohus jäi teisele arvamusele. "Võõrutusnähtude esinemist ei välista see, et kaebajal on juba pikemat aega olnud võimalik suitsetada ainult ühel korral päevas. Vastupidi, ilmselt on organism sellise regulaarse elukorraldusega harjunud ja see võib võõrutusnähtude esinemise võimalust pigem suurendada," leidis halduskohus.

Jõuluõhtu trellide taga >>

Kohtu arvates on kaebaja seisukoha eduväljavaated head, viidates ka õiguskantsleri arvamusele, et suitsetamise täielik keelamine võib olla vastuolus seadusega. "Kohus peab oluliseks ka seda, et vaidlustatud käskkirjaga keelati tegevus, mis on aastaid olnud lubatud, ning keeld kujutab endast isiku põhiõiguste (omandiõigus, õigus vabale eneseteostusele) piiramist," seisab kohtumääruses.

Valgas avatakse majutus- ja nõustamiskeskus endiste vangide ühiskonda tagasitoomiseks, illustratiivne foto
© Фото : из личного архива автора

Vanglast vabanejatele otsitakse majutus- ja nõustamisteenuse pakkujat >>

Kui vaidlustatud käskkirjas on muudatuste põhjendustena toodud tervise kaitse, sõltuvusest vabanemine, riiklike ressursside säilitamine ning julgeoleku tagamine, siis viimase kohta leidis kohus, et siiani oli võimalik julgeolekut tagada ka ilma suitsetamise keeluta. Et suitsetamine on tervisele kahjulik, on küll õige, kuid kohtu arvates "tegemist ei ole tervisehäirega, mis õigustaks selle ravimist sunniviisil."

Kokkuvõttes leidis kohus, et vangla sisekorraeeskirja muudatused on vastuolus põhiseadusega. Halduskohus saatis asja materjalid riigikohtusse, et see võtaks seisukoha selle õigusakti vastavustest põhiseadusele.

634
Tagid:
kinnipeetav, määrus, suitsetamine, Halduskohus, Justiitsministeerium, Viru vangla, Urmas Reinsalu, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega