Politsei on valimispäeval väljas täiendavate jõududega

Valimispäeval on väljas suurem arv korrakaitsjad

46
(Uuendatud 20:11 14.10.2017)
Politsei- ja piirivalveamet (PPA) on kohalike omavalitsuste volikogude valimiste päeval kõikjal Eestis väljas täiendavate jõududega ja on valmis rikkumistele kiirelt reageerima

TALLINN, 14. oktoober — Sputnik. "Kõikjal Eestis on pühapäeval väljas suurem arv korrakaitsjad ning valimistega seotud rikkumised on sel päeval suurema tähelepanu all," lausus Põhja prefekt Kristian Jaani ja andis teada, et igast rikkumisest tuleb teavitada häirekeskust numbril 112, sest kõik valijad peavad saama teha oma valiku mõjutamatult, vahendab ERR.

"Tallinnas on mitmes valimisjaoskonnas kohal abipolitseinikud ning patrullid liiguvad vabadel hetkedel valimisjaoskondade läheduses. Oleme valmis koheselt rikkumistele reageerima," lisas Jaani.

Valimispäeval oma e-häält muuta ei saa >>

Valimispäevale eelnevast ööst kuni valimisjaoskondade sulgemiseni tagavad patrullid valimisjaoskondade ja nende vahetus läheduses avalikku korda. Üle Eesti on väljas lisapatrullid, kes on valmis reageerima just valimistega seotud teadetele ja rikkumistele.

Korrakaitsjad jälgivad, et valimispäeval ei toimuks aktiivset agitatsioon ega levitataks välireklaami.

Vaata, kus asub sinu valimisjaoskond

Valimispäeval saab kella 9-20 hääletada oma valimisjaoskonnas või erijuhtudel kodus. Kokku on avatud 87 valimisjaoskonda, oma jaoskonna aadressi saab vaadata valijakaardilt. Valimisjaoskonnas hääletades tuleb kaasa võtta isikut tõendav dokument, edastab Pealinn.

Oma kodukoha valimisjaoskonna asupaiga leiab kaardilt, mis asub SIIN!

Kolmapäeval lõppenud eelhääletamisel osales 27,8% valijatest >>

Kodus hääletamine

Kui inimene ei saa tervise, eakuse vm mõjuva põhjuse tõttu jaoskonnas hääletada, võib oma linnaosavalitsusele või jaoskonnakomisjonile saata kuni valimispäeval kella 14-ni kirjaliku taotluse hääletamiseks kodus. Taotluse võib saata oma jaoskonna komisjonile posti või e-posti teel. Kodus hääletamise taotlusel peab olema märgitud valija nimi, isikukood, aadress, telefoninumber ja kodus hääletamise põhjus.

Kodus hääletamist võib taotleda ka telefonitsi, helistades valimispäeval kella 9-14 oma jaoskonna komisjoni.

Kui aadressiks on märgitud vaid linnaosa

Kui rahvastikuregistris on aadressiks märgitud vaid linnaosa, saab hääletada ainult valimispäeval oma linnaosa ühes jaoskonnas. Haaberstis on selline jaoskond nr 6, mis asub linnaosavalitsuses (Ehitajate tee 109a), kesklinnas nr 16 linnavalitsuse hoones (Vabaduse väljak 7), Kristiines nr 21 Kristiine keskuses (Endla 45), Lasnamäel nr 30 linnaosavalitsuses (Pallasti 54), Mustamäel nr 54 Magistrali keskuses (Sõpruse pst 201/203), Nõmmel nr 62 Nõmme kultuurikeskuses (Turu plats 2), Pirital nr 75 Pirita vaba aja keskuses (Merivälja tee 3) ja Põhja-Tallinnas nr 85 linnaosavalitsuses (Niine 2).

Valijakaart pidi olema käes 30. septembriks

Valijale peab olema hiljemalt 15 päeva enne valimisi saadetud postkasti või e-posti aadressile valijakaart. Valijakaart on mõeldud vaid teavitamiseks ja seda ei ole vaja valimisjaoskonda kaasa võtta. Valijakaardil on andmed hääletamise aja ja koha kohta ning jaoskonnakomisjoni telefoninumber. Valijakaardi kättesaamine kinnitab, et isik on kantud valijate nimekirja.

Kui keegi ei saanud 30. septembriks valijakaarti või valijakaardil andmetes on vigu, tuleb pöörduda avaldusega oma linnaosa valitsusse selgituse saamiseks või vigade parandamiseks.

Toom: kuueteistaastaselt on liiga vara valida ja valituks saada >>

Paljud Tallinna valimisjaoskonnad asuvad uues paigas

Kesklinnas kaob Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuametis (Narva mnt 11d) paiknenud jaoskond, selle jaoskonna valijad jagunevad Tallinna ülikoolis (Narva mnt 25) ja 21. koolis (Raua 5) paiknevate jaoskondade vahel.

Paekaare gümnaasiumis (Punane 17) asunud jaoskond asub nüüd hoopis Lasnamäe gümnaasiumis (Pae 59). Linnamäe Vene lütseumis (Linnamäe tee 10) asunud valimisjaoskond viiakse üle Linnamäe Maximasse (Linnamäe tee 57).

32. keskkoolis (Kiili 10) asunud jaoskond viiakse üle Mustamäe keskusesse (Tammsaare tee 104a). Mustamäe polikliinikus paiknenud jaoskond viiakse linnavolikogu valimisteks Mustamäe gümnaasiumisse (Keskuse 18) ning Akadeemia tee 34 munitsipaalmajas asunud jaoskonna valijad jagatakse tehnikaülikoolis (Ehitajate tee 5) ja Mustamäe gümnaasiumis (Keskuse 18) asuvate jaoskondade vahel.

Pääsküla gümnaasiumis (Vikerkaare 10) asunud jaoskond asub Nõmme ujulas (Vabaduse pst 156).

Pirita vaba aja keskuses (Merivälja tee 3) asunud jaoskonna valijad saavad hääletada linnaosavalitsuses (Kloostri tee 6) ning endises Pirita linnaosa valitsuse hoones (Merivälja tee 24) hääletanud valijad saavad hääletada Padriku lasteaias (Padriku tee 10).

Poliithiiglaste viimane võimalus >>

Stroomi keskuses (Tuulemaa 20) asuvale jaoskonnale liidetakse Ehte humanitaargümnaasiumi Ranniku hoones (Kari 13) asunud jaoskonna valijad. Endise Tallinna transpordikooli (Tehnika 18) remondi tõttu viiakse sealne jaoskond ajutiselt üle tee Ülle kauplusesse (Tehnika 15).

Seitsme päeva jooksul toimunud eelhääletamisest ja elektroonilisest hääletamisest võttis osa 27,8% valijatest.

Kohaliku omavalitsuse volikogu valivad 79 omavalitsust. Kokku kandideerib 11 804 inimest.

46
Tagid:
poliitika, ühiskond, valimised, PPA, politsei, Eesti
Teema:
KOV volikogu valimised 2017 (127)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega