Keskerakonna eksjuht Edgar Savisaar

Tunnistajad: plakatil reklaamiti ujulat, mitte Kutserit

41
(Uuendatud 08:36 11.10.2017)
Prokuratuur tõlgendab Priit Kutseri pildiga plakatit eelmiste valimiste eel 2013. aaastal Põhja-Tallinnas, et siia tuleb ujula, valimisreklaamina. Tunnistajad ei näinud plakati taga poliitikat

TALLINN, 10. oktoober — Sputnik. Teisipäeval Savisaare protsessi istungil avas prokurör Steven-Hristo Evestus taas tule laial rindel, käsitledes süüdistuse episoode alates Kultuurikatla ühe ehitushanke väidetavast altkäemaksust ja Priit Kutseri pildiga ujulateavitusest, kuni "Tallinn liigub" videoklipini, edastab Pealinn.

Prokuratuur tõlgendab Kutseri pildiga plakatit eelmiste valimiste eel 2013. aastal Põhja-Tallinnas, et siia tuleb ujula, valimisreklaamina. Samasse kategooriasse liigitub prokuratuuri arvates ka "Tallinn liigub" teavitusklipp, milles esinenud Edgar Savisaar kutsus üles kepikõnniga tervist tugevdama.

"Ma ei oska öelda, mis seda valimisreklaamist eristab, aga kuna otseselt valimisi sellel hetkel ei olnud, siis ei osanud toona seda seost näha," rääkis kujundaja Triin Peterson Savisaare protsessil palju kõmu tekitanud plakatist, millel toonane Põhja-Tallinna asevanem Priit Kutser lubas Põhja-Tallinnasse ujula valmimist. Teine tunnistaja ei näinud samuti plakati taga poliitikat: reklaamiti ujulat, mitte Kutserit.

Altkäemaks sularahapakkidena?

Prokurör esitles teisipäevasel istungil kõigepealt ehitusettevõtja Aivar Tuulbergi juurest novembris 2015 läbiotsimisel ära võetud pabereid ja muid dokumente, mis seostuvad Kultuurikatla kommunikatsioonide riigihankega. Süüdistuse järgi võimaldas Edgar Savisaar 80 000 eurose altkäemaksu eest Tuulbergi ehitusettevõttel see riigihange endale saada.

Kaitsjad väidavad mõistagi risti vastupidist: paremini dokumenteeritud ja korralikumalt läbi viidud riigihanget on Eestis raske leida. Prokuratuuri nägemuse kohaselt olevat Savisaar Tuulbergilt altkäemaksu saanud otse sularahas, kui Tuulberg teda linnavalitsuses väisanud.

Tõendeid sularahapakkide üleandmise kohta Tuulbergilt Savisaarele, ja selle väidetava altkäemaksu edasise liikumise kohta pole prokuratuur seni üldsusele ega kohtule tutvustanud.

Kui prokuratuuri poolt eile esitletud paberites Kultuurikatla ehitushanke on raske välja tuua midagi kriminaalset, siis otseselt viitab prokuröri arvates seega kuritööle asjaolu, et 9. detsembril 2014 võttis Aivar Tuulberg oma kontolt sularaha 50 000 eurot. Prokuröri sõnul toimus see enne Tuulbergi kohtumist Savisaarega. "Raha oli välja võetud Swedbanki Liivalaia kontoris kl 15.22," ütles prokurör Steven-Hristo Evestus.

Hiljem oli riigiprokurör Laura Vaik uurinud veel 30 000 euro välja võtmist Aivar Tuulbergi poolt Nordea pangast 3. märtsil 2015. Sellegi summa on prokuratuur paigutanud altkäemaksuna Savisaare süüdistusse. Tuulbergi enda jutu järgi suutvat ta tõestada, et kasutas selle raha ära oma kuluka hobi, purjetamise hüvanguks.

Raha oli sulas vaja, sest Tuulbergi sõnul oli tema kamraadil mingite võlgade pärast konto arestitud. Kuid seni pole kohus süüaluste versiooni kuulamiseni jõudnud, rääkimata Savisaarele sõnaandmisest, vaid istungitel kuulatakse prokuröri poolt tõendite esitamist ja tema kutsutud tunnistajaid.

Näopilt oli, nime ja numbrit mitte

Punktivõidu noppis prokurör seekord linnavalitsuse endise ametniku Priit Kutseri arvelt. Endist Põhja-Tallinna asevanemat süüdistatakse enda reklaamimises maksumaksja raha eest eelmiste omavalitsuste valimiste eel: kõneks ikka seesama ujula ehitamise lubadusega ja Kutseri näopildiga plakat Põhja-Tallinnas. Prokurör õngitses tunnistajalt, plakati kujundaja käest nimelt välja teabe, et Kutser kavatsenud paigutada ujula lubaduse motiivi ka enda keskerakondliku sümboolikaga postkaartidele.

"Ma ei käsitlenud seda valimisreklaamina," ütles samas too tunnistaja, Disko AD OÜ disainer Triin Peterson, kes oli saanud 2013. aastal toonaselt Põhja-Tallinna asevanemalt Priit Kutserilt tellimuse valmistada reklaamplakat.

"See oli üks töö järjekorras, valimisi too hetk ei olnud, ma tegin lihtsalt oma töö ära." Kujundaja möönis, et "ma ei oska öelda, mis teda valimisreklaamist eristab, kuid kuna otseselt valimisi sellel hetkel ei olnud, siis ei osanud toona seda seost näha."

Ain Seppik kinnitas laenu organiseerimist Edgar Savisaarele
© Sputnik / Вадим Анцупов

Kandidaadi nimi ja number — need ongi põhilised asjad, mis muudavad teavituse või objekti reklaami valimisreklaamiks, jäi tunnistaja arvamusele. Plakatil ujula lubadusega ilutses küll Kutseri näopilt, taustaks foto kerkiva ujula karkassist, kuid seal polnud ei tema nime, valimisnumbrit ega keskerakonna sümboolikat.

Seevastu Katrin Hinrikuse tunnistus kujunes Priit Kutseri jaoks üsnagi soodsaks ja seis prokuratuuriga taas viigistus. Hinrikus tegeles Põhja-Tallinna valitsuses avalike suhetega. "See ei olnud ikka iseendale plakati tegemine, vaid mingi asja reklaaminime. Ujulakompleksi reklaamimine, mitte Priit Kutseri reklaamimine," teatas Hinrikus, jäädes oma seisukoha osas kõigutamatuks ka edasises ristküsitluses.

"Kas need piirid olid paika pandud?" uuris prokurör Evestus, et mis eristas linnaosavalitsuses isikureklaami hüvade ürituste nagu ujula ehitus, reklaamist. "Tegemist oli alaga, mida Kutser kureeris," põhjendas Hinrikus Kutseri näopildi sattumist plakatile.

Kutseri kaitsja Raimo paas uuris samas, et kes ikkagi otsustas selliste plakatite kinni maksmise üle linnaosa valitsuses. "Lõplik kinnitaja oli linnaosa vanem," ütles Hinrikus.

Ilmselgelt soovis advokaat Kutseri tule alt välja tuua viitega, et linnaosas toimunu eest vastutas kokkuvõtteks ikkagi linnaosa toonane vanem Karin Tammemägi, mitte nüüdne kohtualune, endine asevanem Kutser.

"Tallinn liigub" korraldaja: Savisaarega ma kokku ei puutunud 

Teiste tunnistajate hulgas kuulati üle Taavi Esperk ürituste korraldamise firmast Broadline, kes oli korraldanud Savisaare isiku kaudu kepikõnnile kutsuva teavituskampaania "Tallinn liigub". Raha pidi tolleks teavituseks laekuma Tallinna spordi- ja noorsooametilt.

Mihhail Kõlvart
© Sputnik / Вадим Анцупов

Uue nüansina selgus, et "Tallinn liigub" kulude alla paigutati ka Hiiu staadioni avapeole kutsunud plakatite kulud, millel figureerisid linnajuhid Arvo Sarapuu ja Edgar Savisaar ning jalgpallikohtunik ja linnaametnik Jaanus Mutli.

Süüdistuse tõestamise seisukohalt samas sellel seigal ilmselt erilist tähtust ei ole, linna millise rea pealt mis raha laekus. Spordi- ja noorsooametis oli Esperki kontaktiks ameti juht Rein Ilves. Esperk väitis, et Savisaarega tal sel teemal kokkupuude puudus.

Kohtu eest käisid eile tunnistustega läbi veel mitmeid raamatupidajad jm linna teavitustega põgusalt kokku puutunud isikud, kelle ütlused jäid üsna lühikesteks.

Kui kohtu all olev Edgar Savisaar saab kohalikel valimistel isikumandaadi, aga nimekiri Savisaare Valimisliit ja Tegus Tallinn volikokku ei pääse, siis Savisaare võimaliku süüdimõistmise korral ei lähe tema volikogu koht nimekirjas teisel kohal olevale Jüri Mõisale, vaid kompensatsioonimandaatide jaotamise loogika alusele mõnele teisele valimiskünnise ületanud nimekirjale, edastab ERR.

Elektrooniline hääletamine kestab kuni 11. oktoobri kella 18-ni. Soovi korral võib interneti teel antud häält muuta, hääletades uuesti elektrooniliselt või eelhääletamise päevadel jaoskonnas.

Valimispäeval, 15. oktoobril häält muuta ei saa ning hääletada saab ainult oma elukohajärgses valimisjaoskonnas.

41
Tagid:
istung, tunnistaja, altkäemaks, valimised, reklaam, kohus, Priit Kutser, Edgar Savisaar, Tallinn
Teema:
Savisaare protsess (32)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega