Pühapäeval, 20. augustil tähistatakse Tallinnas iseseisvuse taastamise päeva suure tasuta kontserdiga Harjumäe

Tallinn tähistab taasiseseisvumist suure kontserdiga

137
(Uuendatud 12:25 14.08.2017)
Pühapäeval, 20. augustil tähistatakse Tallinnas iseseisvuse taastamise päeva suure tasuta kontserdiga Harjumäel ning meeleoluka perepäevaga Teletorni juures

TALLINN, 11. august — Sputnik. Eesti taasiseseisvumise päeva tähistav tasuta kontsert algab kell 14, kontsert toimub päevakohaselt Harjumäel 20. augusti väljakul. Esinevad Kaitseväe orkester Peeter Saani juhatusel, solistideks säravad Nele-Liis Vaiksoo ja Rolf Roosalu. Kavas on Eesti muusika. Kontserdi korraldab Tallinna Kultuuriamet, vahendas Raepress. 

Pika Hermanni torni heiskasid lipu iseseisvuse taastamise päeval sündinud noored >>

Tallinna Teletorni juures jagub kella 11-18 mitmesugust põnevat tegevust nii suurtele kui väikestele.

Tallinna Teletorn tähistab 20. augustit perepäevaga juba kuuendat aastat. Teletorni õuele oodatakse kõiki, keda huvitavad Eesti taasiseseisvumise sündmused ning riigi ja kodu kaitsmisega seonduv. Kõik perepäeval teletorni õuealal toimuvad tegevused on tasuta!

Teletorn ei ole pelgalt telemast ning turismiobjekt, vaid sellel on eestlaste jaoks sügavam tähendus – Tallinna Teletorn on Eesti taasiseseisvumise sümbol. Just seal toimus 1991. aasta augustis rida olulisi sündmusi.

Eesti taasiseseisvumise päev Teletornis >>

Perepäeval saab näha, kuidas töötavad need inimesed, kellest sõltub tänapäeval Eesti iseseisvus ja heaolu – oma tegemisi demonstreerivad Kaitseliit, Kaitsevägi, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ning mitmed teised. Kell 14.00 annab Katseliidu Tallinna Malev õuealal näidislahingu ning kell 17 esineb õuel Tanel Padar & The Sun. Päevajuht on Madis Milling.

Tutvustatakse Kaitseliidu relvastust ja tehnikat, Kaitseliidu ja Kaitseväe soomukeid jpm. Naiskodukaitse ja Kodutütred õpetavad häid meisterdamisnippe ning Männiku Lasketiir pakub võimalust ennast täpsuslaskmises proovile panna.

Päästeamet demonstreerib päästeautot ja päästetehnikat ning ennetusbüroo jagab näpunäiteid kodu-, tule- ning veeohutuse kohta. Häirekeskus õpetab turvalist elukeskkonda looma ja hoidma ning noorsoopolitsei ohutult ja turvaliselt liiklema. Piirivalvebüroo aitab tõsta veeohutuse alast teadlikkust.

Teletorn avatakse kell 10. Päeva jooksul linastub mitu korda muuhulgas toona Teletorni juures toimunud sündmusi kajastav dokumentaalfilm "1991". Kell 13, 14 ja 15 saavad soovijad osaleda teletorni trepikõnnil. Trepikõnd toimub, kui kõnnile on tulemas korraga vähemalt kümme osavõtjat. Trepikõnnile pääseb tavalise külastuspiletiga (tavapilet 10 €, sooduspilet 6 €). Kogunemise info 2. korruse kassast.

Lauluväljakul kõlavad laupäeval isamaalised laulud >>

Perepäev on 20. augustil ka Rahvarinde muuseumis (Vabaduse väljak 9), kella 11–15 kestval sündmusel viib TTÜ teadlane Kristel Vene läbi "Lõhna ja maitse" töötuba ning kunstnik Juhan Rodrik juhendab kunstitöötuba. Politsei- ja piirivalveamet tutvustab liiklusohutuse tõdesid ja annab ohutu liiklemise näpunäiteid, teeb liiklusviktoriini ning demonstreerib oma sõidukeid.

Nõmme Linnaosa Valitsus ootab 20. augustil kell 17 linnaosa elanikke Vabaduse parki (Tähe ja Nõmme-Kase tänava nurgal) Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva kontserdile. Esineb Politsei- ja Piirivalveorkestri Bigband Siim Aimla juhatusel.

Laulusolistid Tiina Adamson ja Rahel Ollisaar. Kavas Raimond Valgre, Arne Oidi, Kustas Kikerpuu, Olav Ehala, Rein Rannapi ja paljude teiste Eesti heliloojate lood ja laulud. Korraldajad soovitavad tulla kontserdile jala või rattaga ning istumiseks teki kaasa võtta. Kontsert on tasuta!

Soome meedia kajastab Eesti elu nagu nõukogude ajal >>

Kultuurikeskuses Lindakivi toimub Eesti Vabariigi taasiseseisvumispäeva tähistav tasuta pidulik kontsert reedel, 18.augustil kell 18. Esinevad Ksenia Kuchukova (sopran) ja Andrei Bogatš (tenor), klaveril saadab Helen Kapten.

137
Tagid:
perepäev, kontsert, taasiseseisvumise päev, Tallinna teletorn, kaitsevägi, päästeamet, Harjumägi, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega