Kiirtrammiprojekti peainsener Eduard Šergalin

Ekspert: kiirtrammi idee hukutasid Eesti võimud

347
(Uuendatud 17:42 10.08.2017)
Tallinna generaalplaani (mis kehtis Eesti taasiseseisvumiseni 1991. aastal) transpordiosa autor Eduard Šergalin rääkis portaalile Sputnik Eesti, miks paljut toona kavandatust polegi enam võimalik ellu viia

TALLINN, 10. august – Sputnik, Deniss Pastuhhov. Kiirtrammiprojekti peainsener rääkis pealinna transporditaristu parandamise ideedest, näiteks Tallinna lennujaama ja kasiinode üleviimisest.

Millal Tallinna generaalplaan koostati ja milline oli teie osa selles?

Tallinna generaalplaan oli kavandatud 25 aastale, selle väljatöötamist alustati eelmise sajandi 60-ndatel aastatel ja see kinnitati 1971. aastal. Dokumendiga nähti ette Mustamäe, Väike-Õismäe ja Lasnamäe elamurajoonid (tookord neid veel polnud), planeeriti tööstus- ja ühiskondlik-kultuuriliste alade ja mitmesuguse linnataristu, sealhulgas linnatranspordi, mille autoriks oli mul õnn olla, arendamine.

Mida pealinna rajada kavatseti?

Generaalplaani järgi oli linna elanike arvuks planeeritud 500 000 inimest (1. märtsi 2017 seisuga oli Tallinnas 444 215 elanikku – toim.) ja autostumise tasemeks 300-400 autot 1000 elaniku kohta.

Kuna linn oli veninud merekallast pidi 30 kilomeetri pikkuseks, püstitati eesmärk tõsta ühiskondliku transpordi konkurentsivõimet ja vähendada vahemaade katmise ajakulu sõiduautode ja individuaaltranspordiga võrreldes.

Kõikides Euroopa pealinnades üritati seda eesmärki saavutada kiirrööpmetranspordi arendamisega. Näiteks Helsingis ja Stockholmis oli sel ajal juba metroo. Tallinnasse planeeriti kiirtrammidetee rajamine.

Mille poolest see metroost erineb?

Suurem osa trammiteest oleks paiknenud maapinnal või süvendis. Selline tramm oleks liikunud metroorongi kiirusega, kuid oleks tulnud odavam. Kiirtramm oleks Laagna teelt (mida rahva hulgas "kanaliks" kutsutakse) Türnpuu tänava kaudu tulnud Tartu maanteele ja seal läinud maa alla. Seejärel, pärast kesklinna läbimist, oleks tee Mustamäe kandis uuest maa peale tulnud ja edasi kulgenud Tammsaare teel ning lõppenud näiteks Paldiski maanteel. Soovi korral oleks seda saanud veelgi pikendada.

Suurim Põhja- ja Baltimaade teedealane konverents >>

Kas Laagna tee ehitatigi trammi jaoks?

Jah, Laagna tee ehitati tõepoolest sellise arvestusega, et seal hakkab sõitma kiirtramm. Mõistlikuks lahenduseks peeti paepinnasesse seitsme kilomeetri pikkuse süvendi rajamist ja see tee vastab tänapäevalgi täpselt esialgsele planeeringule. Vaieldi vaid selle üle, kas süvendi laius peaks olema 5-10 meetrit, millest oleks trammile piisanud, või 30 meetrit (nagu praegu), arvestades ka sinna rajatavaid automagistraale. Teoks ei saanud vaid süvendi seinu katma kavandatud ronitaimed (näiteks metsviinapuud), mis oleks olnud ilus vaadata ja ära hoidnud pinnase erosiooni.

Таллиннский район Ласнамяэ
© Sputnik / Вадим Анцупов
Lasnamäe linnaosa

Miks kavandatu teoks ei saanud?

Projekti realiseerimine oli kavandatud pika aja peale ja kui võim 1991. aastal vahetus, siis hakati kõikidest kavandatud ideedest loobuma. Tänavad nimetati nõukogude pärandist lahtiütlemise ettekäändel ümber (1917. aasta oktoobrirevolutsiooni auks nimetatud Oktoobri tee näiteks nimetati ümber Laagna teeks.)

Kuid astuti ka hoopis valulisemaid samme, näiteks loobuti Laagna teed Järvevana tee ja Tammsaare teega ühendava automagistraali ehitamisest. Selleks jäeti 70-ndatel aastatel Tammsaare teel vabaks eraldi maa-ala (seal, kus varem olid garaažiboksid), kuid uute juhtide, konkreetselt Hain Karu kergel käel hakati seda täis ehitama. Seepärast (käesolevaks ajaks on sinna lisaks bensiinijaamale püstitatud hulk kaubanduskeskusi ja jalakäijate liiklust reguleerivaid foore) ei ole Tammsaare teele kiirautotee rajamaine enam võimalik.

Insenerina näen praegu viimast võimalust suunata autodevoog Rahumäe teele. Vastasel juhul ei ole autoummikutest Tammsaare teel enam kunagi võimalik vabaneda.

Probleemi ei lahenda ka uue Haabersti liiklussõlme rajamine, sest see likvideerib liiklusummikud vaid seal.

Проект развязки Хааберсти
© Фото : K-Projekt AS
Uus Haabersti ristmik suurendab oluliselt transpordivahendite läbilaskvust

Sama lugu on ka kiirtrammiga – Tartu maanteel paiknevad maa-alused parklad ja tihe ehitus ei võimalda sellisel transpordil seal kulgeda. On selge, et keegi ei luba lammutada näiteks Stockmanni kaubamaja.

Aga kui kaevata sügavamale ja ehitada justnimelt metroo?

Sellel osal Tartu maanteest on ebastabiilne pinnas (omal ajal tellisime me selle piirkonna geoloogilise ekspertiisi) ja sellepärast tuleks seal tõepoolest kaevata sügavamale. Esiteks on see kulukas. Sankt Peterburgis taheti kunagi rajada metrood odavamalt ja mitte eriti sügavale, kuid pärast mitmeid uputusi tuli ikkagi raha leida ja palju sügavamale minna. Teiseks, arvestage, et Sankt Peterburg pole Tallinn, seal on vahemaad hoopis teised: kui Neevalinna elanikud on valmis kulutama 10 minutit ainuüksi eskalaatorile, et siis kiiremini sihtpunkti jõuda, siis tallinlased ei oleks nõus nii palju aega kulutama ja eelistaksid sel juhul maapealset transporti.

Kuid kas ei võiks käivitada kiirtrammi vaid Laagna teel?

Ei, selleks pole vajadust. Kuid tavalise trammi rajamine sinna oleks küll üsna mõistlik lahendus, selle rumaluse asemel, et rajada trammiteed lennujaama. Otsustage ise — suurim elamurajoon oma tohutu elanikehulgaga, kes iga päev kodust tööle ja siis tagasi koju sõidavad. Lennukiga reisime me hoopis harvem ja lennujaama sõiduks eelistame isiklikku transporti. "Kanalis" on aga kõik valmis, pane ainult rööpad maha ja sõida.

Kas seal saaks käima panna needsamad uued trammid?

Ma arvan, et see oli veel üks Tallinna linnajuhtide möödalask. Minu arvates ei sobi Hispaaniast ostetud trammid oma välimuse poolest üldse meie linnamiljöösse, pealegi undavad nad ebameeldivalt. Tšehhi trammid on palju paremad ja mul on hea meel, et neid kavatsetakse renoveerima hakata ja veel kaua ekspluateerida.

Aas: seda aastat võib nimetada ka ühistranspordi aastaks >>

Kas teil on veel ideid, mida linnataristus muuta võiks?

Kusagil arhiivis peaks olema heakskiidetud kava lennujama asukoha muutmiseks. Teadaolevalt on selle praegusel asukohal vaid üks eelis — selle lähedus kesklinnale. Aga see, et lennukid mürisevad elurajoonide vahetus läheduses ja linna veereservuaariks olevasse järve langevad ärapõlenud lennukikütuse jäägid, pole hea. Sellepärast pakkusin ma välja üle viia lennujaam Naissaarele.

Mere kohal lendavad lennukid poleks kedagi seganud ja Naissaarelt linnakeskusesse jõudmine veetranspordiga oleks olnud ummikuteta, üsnagi lihtne ja kiire.

Aegnale oleks saanud näiteks rajada Eesti Las Vegase ja kõik linna kasiinod sinna viia. Riik oleks saanud märkimisväärset tulu. Tallinna ärikeskuse tahtsid arhitektid rajada Harku järve taha. Sealsed pilvelõhkujad, hotellid ja pangahooned poleks rikkunud pealinna ajaloolise keskuse ilu.

Mida te oma projektide unarusse jätmise pärast tunnete?

Mul on sellest väga kahju. Võimud peaksid väärtustama inimese aega. Sellega on nagu supermarketitega: mina oleks kehtestanud seadusega reegli, et kui kulutad järjekorras seismisele, ütleme viis minutit, siis trahvitakse kauplust teatud summaga (mis võetakse tšeki summast maha). See oleks teatud mõttes moraalne kompensatsioon. Transpordiga seonduvalt aga ei ole tegemist mitte minutite, vaid tundidega ja see viib inimese elu mõttetu raiskamiseni, mis on niigi ütlemata lühike. Sellest, et õiged ideed on jäänud "riiulile tolmu koguma", on tegelikult väga kurb.

347
Tagid:
idee, kiirtramm, projekt, intervjuu, ühistransport, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega