Presidendi roosiaias toimetavad mesilased, illustratiivne foto

Presidendi roosiaias toimetavad mesilased

69
(Uuendatud 15:19 10.08.2017)
Juuni lõpust asub presidendi kantselei roosiaias kolm mesitaru, millest saadavat mett hakkab riigipea kingituseks kasutama

TALLINN, 10. august — Sputnik. Roosiaias toimetavad väga rahulikku tõugu kraini mesilased, kelle põhirass on pärit Sloveeniast ja Alam-Austriast. Roosiõitelt mesilased mett ei kogu, Kadrioru pargis on palju muid mesilastele sobivaid taimi, teatas president Kersti Kaljulaid sotsiaalmeedias.

"Linnamesindus on üle maailma suurlinnades levinud praktika ning linnas korjatud mesi on kõrge kvaliteediga ja sama maitsev kui maapiirkondade mesi. Linnamesindus on ka keskkonnasõbralik, sest mesilased on vajalikud nii looduslike ökosüsteemide toimimisel kui ka põllumajanduskultuuride kasvatamisel," kirjutab president.

Mesilased on aeda toodud koostöös Eesti Mesinike Liiduga ja nende heaolu eest kannab samuti hoolt EML.

"Esimene mesi korjatakse peale 20. augustit. Pool meetoodangust läheb mesinikele, teise poole saab presidendi kantselei. Kantseleile jääv meetoodang villitakse spetsiaalsetesse purkidesse ning need lähevad presidendi kingitusteks," seisab presidendi postituses.

Eesti mesi vastab nõuetele

Veterinaar- ja Toiduamet (VTA) võttis möödunud aastal tavapärase järelevalve käigus proove 68 erinevast Eestis müüdavast meest, sealhulgas 53 Eesti mesiniku meest. Kõikide Eesti meest võetud proovide tulemused vastasid nõuetele. Ka käesoleval aastal võetud proovide tulemused on olnud nõuetekohased, seisab ameti kodulehel.

Eesti Mee Päevad.
© Sputnik / Вадим Анцупов

Eesti Mee Päevad — Mesimagus naistepäev >>

29 mee puhul uuriti 2016. aastal mee kvaliteedinäitajaid: hüdroksümetüülfurfaali (HMF) sisaldust, diastaasarvu ja niiskusesisaldust. Lisaks Eesti mesinikelt pärit meele võeti jaekaubandusettevõtetest proove 15 välismaist päritolu meest.

Uuriti kahte Hiina, kahte Itaalia, ühte Läti, ühte Soome, ühte Ukraina ja ühte Hollandi mett ning viit Euroopa Liidust ja väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu ja kahte väljastpoolt Euroopa Liitu pärit mee segu. Kvaliteedinõuetele ei vastanud üks Itaalia ning üks Ukraina mesi. VTA tegi ettekirjutused nimetatud toodete müük peatada ning jaemüüki saadetud kogused kutsuti kauplustest tagasi.

"HMF on üks olulisemaid mee kvaliteedi parameetreid, mis näitab mee värskust ja annab teada mee võimalikust liigsest kuumutamisest. Kristalliseerunud mett kuumutatakse mee vedeldamiseks, kuna tarbija eelistab vedelat mett. HMF-i sisaldus kasvab ka mee hoidmisel, sõltudes mee pH tasemest ja säilitamise temperatuurist," selgitas Veterinaar- ja Toiduameti toiduosakonna peaspetsialist Merle Laurimaa.

Mesinikud ootavad uuelt valitsuselt mesilaspere toetusi >> 

Diastaasarv näitab samuti nagu HMF mee värskust ja vigu mee kuumutamisel. Värskes mees on diastaasarv kõrgeim ning see väheneb mee seismisel ja kuumutamisel. Niiskusesisaldus on samuti väga oluline mee kvaliteedinäitaja. Suurt veesisaldust ehk niiskust võib põhjustada näiteks niiske ilmastik. Kvaliteetne on vaid valminud mesi, mida saadakse kärgedest, mis on vähemalt 2/3 ulatuses kinni kaanetatud. Kaanetamata toores mesi läheb suure veesisalduse tõttu kiiresti käärima.

Mesinik, illustratiivne foto
© Инна Рак. Из личного архива.

Ülejäänud 2016. aastal võetud 39 meeproovi puhul uuriti kolmes mees keelatud ravimite sisaldust, 17 juhul uuriti veterinaarravimite jääke, 16 proovist uuriti taimekaitsevahendite jääke ning kolmes mees uuriti plii ja kaadmiumi sisaldust. Kõik näitajad vastasid nõuetele.

Sel aastal on VTA lasknud mee geograafilise ja botaanilise päritolu kindlakstegemiseks teha neljale Eesti meele õietolmuanalüüsi. Kõik tulemused olid nõuetekohased. Samuti on uuritud neljas väljastpoolt Eestit pärit mees HMF sisaldust, diastaasarvu ja niiskuse sisaldust. Siingi olid kõik näitajad nõuetekohased.

Käesoleval aastal on plaanis uurida veel lisaks ülaltoodule 62 meeproovi, nendest 24st proovist uuritakse mee kvaliteedinäitajaid.

Gruusia mesi jõuab Euroopa Liidu turule >>

69
Tagid:
mesitaru, mesi, roosiaed, mesilane, kingitus, presidendi kantselei, Kersti Kaljulaid, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega