Обновленный таллиннский трамвай

Aas: seda aastat võib nimetada ka ühistranspordi aastaks

92
(Uuendatud 17:41 01.08.2017)
Teispäeval esitleti esimest renoveeritud trammi KT-6, proovisõidu tegi kaasa ka tegevlinnapea Taavi Aas, kelle sõnul seda aastat võib kindlasti nimetada ka ühistranspordi aastaks

TALLINN, 1. august — Sputnik. Tegevlinnapea ja Tallinna Linnatranspordi AS-i nõukogu esimehe Taavi Aasa sõnul jätkab Tallinn elektritranspordi jõulist arendamist, vahendab Raepress.

Tšehhis renoveeritud madala keskosaga trammid Tatra KT-6 lastakse liinile pärast testsõitude läbimist. Praeguseks on Tallinna tagasi jõudnud esimesed kolm trammikoosseisu. TLT tellimusel renoveerivad 14 trammi Tatra KT-6 ja KT-4 hanke võitnud ühispakkujad Cegelec ja Ekova Electric.

Обновленный таллиннский трамвай
© Фото : Raepress
Taavi Aas tegi renoveeritud trammiga proovisõitu

Tallinna ühistransport on elujõuline >>

Uuendatakse korpus, elektrisüsteem, mootorid ja kandevankrid, sõitjateruum, juhtimissüsteem ja juhikabiin saavad moodsa lahenduse. Renoveeritud trammide planeeritud kasutusaeg on 15 aastat.

"Sel viisil trammide uuendamine on andnud võimaluse oluliseks kulude kokkuhoiuks, sest taoline põhjalik remont maksab oluliselt vähem kui uus tramm ja annab samaväärse tulemuse," ütles Aas.

"Kõik mis seotud ühistranspordiga, on üks olulisemaid investeerimisvaldkondi tänavuses linnaeelarves," ütles Aas. "Trammiliinide rekonstrueerimine ja lennujaamani pikendamine, veeremi renoveerimine, uute busside soetamine. Seega võib seda aastat kindlasti nimetada ka ühistranspordi aastaks."

Laupäevast hakkavad Tallinnas sõitma isejuhtivad bussid >>

Septembriks lõpevad renoveerimistööd Kopli suunalisel trammiteel ning nr 4 trammid hakkavad sõitma lennujaamani. Kopli trammitee kaasajastamisse paigutatakse 18 miljonit eurot ning trammi lennujaamani viimiseks kulub 11,5 miljonit eurot.

Kadrioru suunda hakkavad teenindama kuus KT-4 baasil ehitatud retrotrammi ning vanad trammid läbivad põhjaliku noorenduskuuri. Trammide uuendamiseks kulub 12 miljonit ja retrotrammide hankeks 3,5 miljonit eurot.

TLT AS-i juhatuse esimehe Enno Tamme sõnul on viimastel aastatel trammitaristu uuendamiseks läbi viidud mahukad tööd ning soetatud moodsad trammid. "Tallinna trammiliikluse kardinaalne kaasajastamine on saanud võimalikuks tänu linnavalitsuse selgele visioonile, riigipoolsele toetusele ning TLT AS-i spetsialistide kogemustele ja oskustele," ütles Tamm.

"Kiired arengud Tallinna ühistranspordis näitavad, mida suudetakse linna, riigi ja veondusettevõtte koostöös korda saata." 3. ja 4. liini rekonstrueerimiseks ja uute CAF trammide soetamiseks investeeriti ligi 100 miljonit eurot.

Tallinn tähistas bussiliikluse 95. aastapäeva >>

Tallinna buss
© Sputnik / Вадим Анцупов

Aprillis jõudsid Tallinna 30 Euro-6 saastenormidele vastavat MAN diiselbussi ja 20 Volvo hübriidi. TLT AS busside keskmine vanus on nüüdseks langenud kaheksale aastale, millise näitajaga ollakse üks uuema bussipargiga ettevõtteid nii regioonis kui kogu Euroopas.

2016. aastal läbisid Tallinna Linnatranspordi AS-i ühissõidukid 28,6 miljonit liinikilomeetrit, iga päev tehti ühissõidukitega umbkaudu 370-390 tuhat sõitu, mis teeb aastaseks sõitude arvuks ca 138 miljonit.

Vabaduse väljakul esitletakse uusi busse >>

"Meenutagem, et väga palju oli neid, kes ei uskunud tasuta ühistranspordi jätkusuutlikusse, ent tulemus on hoopis vastupidine," ütles Aas. "Ühistranspordi tase ei ole mitte üksnes püsinud, vaid on viimaste aastatega tublisti edenenud – oleme ühistranspordi arendamisse väga kõvasti investeerinud ning sellele valdkonnale varasemast palju rohkem tähelepanu pööranud."

92
Tagid:
esitlus, renoveerimine, ühistransport, tramm, Tallinna Linnatranspordi AS, Taavi Aas, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega