Soe suvi jätkub kohatiste vihmahoogudega, illustratiivne foto

Soe suvi jätkub kohatiste vihmahoogudega

23
(Uuendatud 09:00 29.07.2017)
Nädalavahetusel on vahelduva pilvisusega ilm ja mitmel pool võib sadada hoovihma, sooja on kuni 22 kraadi

TALLINN, 29. juuli — Sputnik. Laupäeval (29.07.) püsib Skandinaavia kohal madalrõhkkond ja Peipsi tagant liigub teine keeris ühes tiheda sajuga Viiburi suunas. Kahe madalrõhkkonna vahel saab mõjusamaks kitsas kõrgrõhuhari. Eesti lääneservas on saju võimalus võrdlemisi väike ja vaid üksik pilverünk võib sajuküpseks areneda. Idapoolsetes maakondades on öösel ka saju võimalus väike, hommikul ja ennelõunal areneb aga rünksajupilvi ja sajuhooge on laialdasemalt. Õhtu poole peaks sealgi ilm paranema. Puhub läänekaare tuul 3-9 m/s, öö hakul Soome lahe ääres võib olla veel puhanguid 14 m/s. Õhutemperatuur on öösel 12..16, päeval 20..22°C, sajuhoogude all kuni 18°C, teatab ilm.ee. 

Juuli lõpus võib oodata 25-kraadist sooja >>

Pühapäeval (30.07.) tugevneb lõunapoolse kõrgrõhkkonna mõju. Taevas muutub öösel selgemaks ja saju võimalus on väiksem. Päevaks kannab edelavool pisut niiskema õhumassi ja arenevatest rünksajupilvedest sajab mõnes kohas hoovihma. Tuul puhub öösel läänekaarest, päeval edelast ja ulatub rannikul puhanguti 12 m/s. Õhutemperatuur on öösel 10..14, saartel kuni 17, päeval 19..23°C.

Esmaspäeval (31.07.) liigub üle Eesti madalrõhulohk. Öösel pilvisus tiheneb ja saartele jõuab vihm, mis liigub hommikuks ka mandri lääneossa. Päeval sajab hooti vihma, võib olla ka äikest. Õhtul saartelt alates pilved hõrenevad ja sadu lakkab. Tuul puhub lõunakaarest, puhanguid on rannikul 12 m/s, pärastlõunal pöördub edelasse ja tugevneb puhanguti 14 m/s. Õhutemperatuur on öösel 11..15, saartel kuni 18, päeval 19..24°C, Ida-Eestis pole välistatud tõus kuni 27°C-ni.

Rahvalikud ilmaennustused – kui sünoptikuid ei tea uskuda >>

Teisipäeval (1.08.) madalrõhkkond kaugeneb. Öö hakul eemalduvad vihmapilved ka Ida-Eestist ja pärast keskööd on ilm sajuta. Päev tuleb suuremal osal ka sajuta, üksik lühiajaline vihmahoog siiski täiesti välistatud pole. Puhub tugev edela- ja läänetuul, puhanguid 15, rannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on öösel 13..18, päeval tõuseb 20..25°C-ni, vaid meremõjuga rannikul jääb alla 20°C.

Kolmapäeval (2.08.) läheneb kiires edelavoolus juba uus väike osatsüklon. Tänastel andmetel liigub see üle Eesti ja sel juhul saame rohkelt vihma. Tsükloni liikumistrajektoor võib veel muutuda ja seetõttu sajuhulka esialgu ei täpsusta. Tänane prognoosseis toob kaasa tuule tugevnemise, öösel lõunast, kagust, päeval pöördub edelasse ja tugevneb puhanguti 15, rannikul kuni 18 m/s. Õhutemperatuur on öösel 13..18, päeval tõuseb 20..24°C-ni, tiheda saju korral langeb 18°C-ni. 

Neljapäeval (3.08.)eemaldub madalrõhkkond ühes vihmapilvedega Peterburi taha ja päeval on saju võimalus juba võrdlemisi väike. Tuul pöördub läänekaarde ja on tugev. Õhutemperatuur on öösel 12..17, päeval tõuseb 20..23°C-ni, meretuulega rannikul jääb alla 20°C.

Ekspert ilmastiku keerdkäikudest: liigume jääaja poole >>

Reedel (4.08.) tugevneb kõrgrõhuhari ja ilm on suuremal osal sajuta. Mõne üksiku vihmahoo võimalus on 50% lähedane. Tuul nõrgeneb ja puhub läänekaarest. Õhutemperatuur on öösel 10..15, päeval 19..23°C.

23
Tagid:
suvi, hoovihm, prognoos, ilm, Ilmateenistus, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega