Kultuuriministri Inrdek Saare ja konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme vahel puhkes poleemika

Kultuuriministri ja EKRE esimehe vahel puhkes sõnasõda

174
(Uuendatud 16:57 23.07.2017)
Kultuuriministri Inrdek Saare ja konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimehe Mart Helme vahel puhkes poleemika Mikk Pärnitsa artikli pärast, kus autor räägib, et Eesti identiteet on olemas tänu Venemaale

TALLINN, 22. juuli — Sputnik. "Teisipäeval saatis EKRE mulle avaliku kirja. Seekord sooviga piirata sõnavabadust, ajendiks Mikk Pärnitsa artikkel eelmise nädala "Sirbis", kirjutas kultuuriminister sotsiaalmeedias. "Tänan saadetud kirja eest. Ka mina ei olnud mitme Mikk Pärnitsa arvamusega nõus. Tema toonis oli provotseerimistahet rohkem kui põhjendussuutlikkust."

"Hiljuti ilmus ajalehe "Sirp" ühes numbris ka üks teatriarvustus, kus samuti hindasin üht näitlejasooritust teistmoodi kui kriitik — tema hindas seda orgaaniliseks jätkuks senisele, minu arvates oli tegemist aga uue tasemega. Ent olles nendega eriarvamusel, kaitsen ma nende autorite õigust arvata teistmoodi kui mina. See ongi demokraatia," seisab Saare postituses.

"Riigi esindajana näen riigil kohustust toetada kõige muu hulgas ka sääraseid arvamusi (lavastusi, kontserte, kirjandusteoseid), mis on riigi suhtes kriitilised. Hiljuti avaldati näiteks "Sirbis" terve rida Eesti metsanduspoliitika suhtes kriitilisi artikleid. Kas need oleks tulnud samuti ära keelata?" kirjutas minister.

"Me elame vabas riigis, mille tunnuseks on võime teha ning taluda enese kohta käivat kriitikat. Eesti ja tema kultuur ei ole nii ebakindlad, et vajaksid kaitset ühe arvamusartikli või Teie erakonna esimehe sõnade eest," kirjutas Saar. 

Kultuuriminister Indrek Saar
© Sputnik / Вадим Анцупов

Tema sõnul seetõttu ei näe ta kodaniku ega riigi esindajana mitte mingit põhjust keelata või karistada kedagi, kes arvab teistmoodi.

"Kui kultuuriministrina tegutseb isik, kes kiidab heaks eestivaenuliku propaganda ilmumise maksumaksja rahastatud väljaandes, siis peaks tema tegevuse vastu huvi tundma KAPO," ütles konservatiivse rahvaerakonna (EKRE) esimees Mart Helme, vahendab ERR.

"Kui soovisime oma avalikus kirjas minister Indrek Saare hinnangut "Sirbi" otsusele avaldada Mikk Pärnitsa eestlust ründav artikkel, siis polnud meil illusiooni, et minister kultuurilehe avaldamispoliitika selgesõnaliselt hukka mõistab. Küll aga ei oodanud me ministrilt seisukohta, et riiklike väljaannete veergudel on nüüdsest vaba voli oma seisukohti propageerida ka Eesti vaenlastel," ütles Helme.

Saar: minister ei saa laulupeole repertuaari ette kirjutada >>

Helme sõnul on Saare seisukoht järjekordseks näiteks sellest, kuidas riigis on hakatud revideerima 1990. aastatel enesestmõistetavaks peetud rahvuslikke põhimõtteid.

Kultuuririminister kirjutas selle peale: "Mart Helme tänane avaldus kinnitab lõplikult, et ta ihaleb teistsugust riigikorda. Mõni päev tagasi nõudis EKRE fraktsioon minult, kui kultuuriministrilt, sekkumist Sirbi toimetusvastutusse ja sellega sõnavabaduse piiramist. Kui olin sellest resoluutselt keeldunud, soovib Mart Helme mind tembeldada riigivastaseks elemendiks ja nõuab KAPO sekkumist."

"Loodan siiski, et ühel heal päeval õnnestub kellelgi Helmele selgitada, et Eesti Vabariigi kaitsepolitsei ei ole sama asi, mis KGB. Abiks võiks olla äsja avatud KGB vangikongide külastamine, mille eilsel avamisel ütles Okupatsioonide Muuseumi juht Merilin Piipuu väga tabavalt, et KGB toimikuid lugedes tasub muuhulgas mõelda, miks algavad suurem osa neist mõne kodaniku pealekaebusest," kirjutas kultuuriminister.

Pagari tänava KGB vangikongid avatakse külastajatele >>

"Mul on väga hea meel, et kaua oodatud Pagari keldrite ekspositsioon on lõpuks Okupatsioonide Muuseumi eestvõttel teoks saanud, sest Helme juhtum näitab, et ajaloost on veel palju õppida," seisab Saare Facebooki postituses.

174
Tagid:
sõnasõda, identiteet, poleemika, artikkel, riik, Sirb, Kultuuriministeerium, EKRE, Märt Pärnits, Indrek Saar, Mart Helme, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega