Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul presidendi otsevalimine Eestis ei ole päevakorral

Kaljulaid: presidendi otsevalimine pole Eestis päevakorral

59
(Uuendatud 14:47 10.07.2017)
Erinevalt Läti presidendist Raimonds Vejonisest, kes on kutsunud presidendi otsevalimisi läbi viima juba aastal 2019, ei ole Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi sõnul presidendi otsevalimine Eestis päevakorral

ALLINN, 10. juuli — Sputnik. Kaljulaid ütles intervjuus, et eestlased olemasoleva parlamentaarse demokraatiaga rahul ja ei näe vajadust rahva poolt valitud presidendi järele, kirjutab ERR viitega Läti päevalehele Latvijas Avize.

Kaljulaiu kinnitusel pole Eestis isegi huvigruppe, kes arutaks presidendi otsevalimist puudutavate muudatuste tegemist põhiseadusesesse. Hiljuti tähistas Eesti oma põhiseaduse 25. aastapäeva ja selle autorid, Põhiseadusliku Assamblee liikmed, viisid Kaljulaiu sõnul läbi põhiseaduse analüüsi.

Põhiseaduse referendum 25 >>

Presidendi sõnul selle kohaselt on Eesti riik arenenud väga hästi, sest Eesti on liberaalne demokraatia, kus eksisteerivad mitmed vabadused. 

Eesti suuremate ajalehtede juhtkirjad leiavad Kersti Kaljulaidi valimist kommenteerides, et nüüd oleks aeg muuta presidendi valimiskorda, vahendas Sputnik Eesti möödunud aasta oktoobris pärast presidendivalimisi.

Küsitlus

Kas Eesti peaks kehtestama presidendi otsevalimised?
  • Jah, riigipea peaks valima rahvas
    52.6% (40)
  • Ei, Eesti presidendi amet on seda vaid nime poolest
    22.4% (17)
  • Presidendi ametikoha võiks üldse likvideerida
    17.1% (13)
  • Ei tea, ei oska vastata
    7.9% (6)
Hääleta: 76

"Järgmine vabariigi president on valitud. Lõpuks ometi — võime kergendusega ohata pärast pikki kampaaniakuid ning mitut ebaõnnestunud valimisvooru. Ja kiita seda, kui heast küljest näitas end esinemistes Kersti Kaljulaid, kellest sai ju kandidaat kõigest nädal aega tagasi," kirjutas juhtkirjas Postimees.

Eesti lehed: aeg muuta presidendi valimiskorda >>

Postimees kirjutas, et mõistagi pole valitud president süüdi oludes, milles ta valiti, ega reeglites, mis tegid võimalikuks eelmiste valimisvoorude ebaõnnestumise. "Selge on aga see, et presidendi valimise korda tuleb muuta, et ei korduks see, et isegi valimiskogus presidenti ei valita," seisis juhtkirjas. 

Eesti Päevaleht märkis juhtkirjas, et riigikogu valis imetlusväärse üksmeele, 81 poolthäälega Eesti presidendiks senise Euroopa kontrollikoja liikme Kersti Kaljulaidi. 

"Eesti presidendi valimise süsteem tõendas äsja enda auklikkust. Valimiskampaania ajal lähtusime põhimõttest, et võistluse keskel mängureegleid ei muudeta, aga nüüd on võitja selgunud ja tee reformiks vaba. Kui me ei alusta sellekohast arutelu praegu, on oht, et avastame end viie või kümne aasta pärast taas piinlikus olukorras. Ja siis ei pruugi me enam ehmatusega pääseda," kirjutas Eesti Päevaleht.

Eesti lipp
© Sputnik / Вадим Анцупов

Äripäev märkis, et Kaljulaid võib jääda küll esialgu rünnatavaks viisi tõttu, kuidas ta ametisse sai, aga ometi on see viis, mille seadus ette näeb.

"Tõsi, ühe kandidaadiga "valimised" ei paista ülearu demokraatlikud. Ent jällegi: seegi on praeguse seaduse järgi sallitav. See on üks põhjus valimiskord põhjalikult üle vaadata. Teine on see, et ametisse sai president, kes ei ole kaasa teinud kogu debatti, mis tänu Siim Kallase julgele avalöögile kestis peaaegu pool aastat," kirjutas Äripäev.

Võeti menetlusse eelnõu presidendi otsevalimiseks >>

59
Tagid:
otsevalimine, referendum, rahvas, demokraatia, põhiseadus, president, Raimonds Vējonis, Kersti Kaljulaid, Läti, Eesti