Raadil asuv Teisele maailmasõjale pühendatud monument

Lukas: punamonument ei sobi ERM-i territooriumile

135
(Uuendatud 19:24 05.07.2017)
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktori Tõnis Lukase hinnangul ei sobi Raadil asuv Teisele maailmasõjale pühendatud monument ERM-i territooriumile

TALLINN, 05. juuli — Sputnik. Lukas ütles Postimehele, et ERM on eesti rahva ajalooteadmise ja —väärtuste kandja ning tema vaatevinklist ei sobi punamonument ERM-i territooriumile ja ajaloolise hoone vastaskaldale, vahendas ERR.

Ta lisas, et just Teine maailmasõda oli see, mis hävitas ERM-i Raadil. Tema kinnitusel ei kutsu ta üles kohe monumenti teisaldama.

"See ei olnud võitlushüüd, et ma nüüd arvan, et muuseumi põhiline ülesanne on hakata seda monumenti teisaldama. Aga, jah, kindlasti ma ütlen oma arvamuse, kui avalikkus selle teema tõstatab, aga ERM oma põhitegevuste hulgas nüüd kõigepealt ei näe, et me peaksime seda ise teisaldama hakkama," sõnas ta. 

"Pronksiöö": 10 aastat hiljem

Kümme aastat tagasi viisid Eesti valitsuse sammud Tallinna saksa fašistlikest anastajatest vabastamisel langenud nõukogude sõjameestele püstitatud mälestussamba teisaldamiseks massiliste tänavarahutusteni Eesti pealinna südames.

Rahutused puhkesid politseinike ja mälestussamba teisaldamise valdavalt venekeelsete vastaste vahelise kokkupõrke tulemusena. Sündmused, mis tagantjärele ristiti Pronksiööks, lõhestasid pikaks ajaks Eesti ühiskonna.

"Pronksiöö": 10 aastat hiljem >>

Massirahutuste esimesel ööl sai vigastada 57 inimest, nende hulgas 13 politseinikku. Woodstocki baari ümbruses toimunud kakluses sai haavata Eestis elanud Venemaa kodanik Dmitri Ganin, kes pussihoobist rindu hiljem haiglas suri. Politseisse toimetati umbes 300 inimest, kellest kolmandik olid rahvuselt eestlased.

Pronksiöö sündmused Tallinnas
© AP Photo / NIPA

Kahtlustatuna huligaansuses ja vandalismis võeti vahi alla ligi 1200 inimest, kellest 700 tunnistati massirahutustega mitteseotuiks. Ühtekokku sai mässajate käe läbi kannatada 99 müügipunkti. Valitsus lubas korvata kahjud "linnadele, mis on tunnistatud massirahutuste haardeulatusse jäänuteks". 2007. aasta 28. juunist alates on välja makstud kahjukompensatsioone kogusummas 9 miljonit krooni (577 000 eurot).

Pronksiöö — hullem veel, kui ebaseaduslik >>

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks on Teises maailmasõjas langenute ja terroriohvrite ühishaua tähis Tartus Raadi järve ääres Raadi pargis.

Memoriaali autorid on skulptor Ants Mölder ja arhitekt Rein Luup.

Hallist graniidist memoriaali keskel on väravat meenutavate, astmeliselt ahenevate püstiste tahukate vahel pronksist sõduri kuju. Memoriaali ääristavad muru sisse paigutatud 24 õigeusu ristiga betoonist hauaplaati. Monumendist vasakule jääval graniidist müüriosal on venekeelne ja paremale jääval müüriosal eestikeelne kiri:

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945

OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID

KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI

MÄLETAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA

Memoriaal avati 29. detsembril 1975. See oli pühendatud 1941. ja 1944. aastal Tartu lahingutes hukkunud 2069 Nõukogude võitleja mälestusele ja ehitati konkursile esitatud 13 töö hulgast välja valitud kavandi alusel. Memoriaal on riikliku kaitse all.

Enne memoriaalkompleksi rajamist püstitati 1945. aastal Raadile langenud punaarmeelaste vennashauda tähistanud mälestussammas. Kättemaksuks Nõukogude okupatsioonivõimude korraldatud märtsiküüditamise ja Vabadussõja monumentide hävitamise eest lasksid Tartu kooliõpilased 6. novembril 1949 selle õhku.

Üks pronkssõduri kaitseks natsionalistide rünnakute eest loodud organisatsiooni Öine vahtkond ( v. k. Ночной дозор) liidritest Dmitri Linter
© Фото : из личного архива Дмитрия Линтера

19. aprillil 2010 esitasid Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eesti Iseseisvuspartei Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule pöördumise, kus nõuti Eesti Rahva Muuseumi rajatava peahoone lähedal asuva Punaarmee sõdureid austava monumendi eemaldamist praegusest asukohast.

Nõudmise põhjenduseks öeldi, et monument asub 1944. aastal NKVD poolt hukatud tsiviilelanike ning langenud eesti ja saksa sõdurite haudadel. Pahameelt tekitas ka praegune kiri monumendil, mille tekst ülistab Punaarmee võitlejaid ning annab eksitavat teavet, nagu võiks Punaarmee tegevust 1941. ja 1944. aastal Tartus vaadelda kaitsmise ja vabastamisena, nagu oleks selles osalenud kõik NSV Liidu territooriumil elanud rahvad ning nagu oleks Tartu elanikel põhjust neile tänulik olla.

Sisuliselt sama pöördumine jõuab Postimehe andmetel Tartu linnaisadeni igal aastal, kuid linnakodanike korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole monumenti eemaldatud.

Linnavalitsus on tellinud ajaloolise õiendi monumendi ja selle saamisloo kohta, kuid õiendi täisteksti avalikustada ei soovi. Postimehele teadaolevalt seatakse seal kahtluse alla, kas selle monumendi juures punasõdurite hauad üldse asuvadki. Nimelt on uurimuse juures väga hea ajalooline fotomaterjal 1940. aastate lõpust, kus on näha matmisi, aga hauakohad jäävad neil fotodel praegusest monumendist eemale.

"Raadi memoriaal on ühest küljest Nõukogude propaganda vili, mille puhul ei olnud omal ajal üldse tähtis, kas, kuidas ja kui palju kuhugi on langenuid maetud, vaid sooviti lihtsalt edasi anda kommunistlikku religiooni ja ülimat pühalikkust, ka koha peal, kus see ei pruukinud ajalooliselt üldse põhjendatud olla." Tartu linnavolikogu esimees, ajaloolane Aadu Must.

Tartu ja Lõuna-Eesti Venemaa kodanike, sõjaveteranide ja kaasmaalaste liit korraldab tavapäraselt 9. mail, Venemaa võidupühal, Raadil mälestus- ja pidupäevaürituse lillede ja pärgade asetamise, küünalde süütamise ja kõnedega, millest võtavad osa vene sõjaveteranid, Venemaa saatkonna ja Pihkva delegatsiooni esindaja.

2013. aastal paigaldas Tartu linnavalitsus monumendi lähedale infotahvli selgitava tekstiga eesti, vene, inglise ja saksa keeles, kus väidetakse, et aastatel 1941-1944 Tartus ja Tartu lähistel langenute ning Nõukogude ja Saksa julgeolekuasutuste poolt mõrvatute arv ja kõik matmiskohad ei ole teada. Samuti ei olevat teada Raadi parki maetute täpne arv ja haudade asukohad.

Allikas: Vikipeedia

135
Tagid:
teisaldamine, monument, Pronksiöö, Teine maailmasõda, ERM, Tõnis Lukas, Raadi, Tartu
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)