Raadil asuv Teisele maailmasõjale pühendatud monument

Lukas: punamonument ei sobi ERM-i territooriumile

162
(Uuendatud 19:24 05.07.2017)
Eesti Rahva Muuseumi (ERM) direktori Tõnis Lukase hinnangul ei sobi Raadil asuv Teisele maailmasõjale pühendatud monument ERM-i territooriumile

TALLINN, 05. juuli — Sputnik. Lukas ütles Postimehele, et ERM on eesti rahva ajalooteadmise ja —väärtuste kandja ning tema vaatevinklist ei sobi punamonument ERM-i territooriumile ja ajaloolise hoone vastaskaldale, vahendas ERR.

Ta lisas, et just Teine maailmasõda oli see, mis hävitas ERM-i Raadil. Tema kinnitusel ei kutsu ta üles kohe monumenti teisaldama.

"See ei olnud võitlushüüd, et ma nüüd arvan, et muuseumi põhiline ülesanne on hakata seda monumenti teisaldama. Aga, jah, kindlasti ma ütlen oma arvamuse, kui avalikkus selle teema tõstatab, aga ERM oma põhitegevuste hulgas nüüd kõigepealt ei näe, et me peaksime seda ise teisaldama hakkama," sõnas ta. 

"Pronksiöö": 10 aastat hiljem

Kümme aastat tagasi viisid Eesti valitsuse sammud Tallinna saksa fašistlikest anastajatest vabastamisel langenud nõukogude sõjameestele püstitatud mälestussamba teisaldamiseks massiliste tänavarahutusteni Eesti pealinna südames.

Rahutused puhkesid politseinike ja mälestussamba teisaldamise valdavalt venekeelsete vastaste vahelise kokkupõrke tulemusena. Sündmused, mis tagantjärele ristiti Pronksiööks, lõhestasid pikaks ajaks Eesti ühiskonna.

"Pronksiöö": 10 aastat hiljem >>

Massirahutuste esimesel ööl sai vigastada 57 inimest, nende hulgas 13 politseinikku. Woodstocki baari ümbruses toimunud kakluses sai haavata Eestis elanud Venemaa kodanik Dmitri Ganin, kes pussihoobist rindu hiljem haiglas suri. Politseisse toimetati umbes 300 inimest, kellest kolmandik olid rahvuselt eestlased.

Pronksiöö sündmused Tallinnas
© AP Photo / NIPA

Kahtlustatuna huligaansuses ja vandalismis võeti vahi alla ligi 1200 inimest, kellest 700 tunnistati massirahutustega mitteseotuiks. Ühtekokku sai mässajate käe läbi kannatada 99 müügipunkti. Valitsus lubas korvata kahjud "linnadele, mis on tunnistatud massirahutuste haardeulatusse jäänuteks". 2007. aasta 28. juunist alates on välja makstud kahjukompensatsioone kogusummas 9 miljonit krooni (577 000 eurot).

Pronksiöö — hullem veel, kui ebaseaduslik >>

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks

II maailmasõjas hukkunute memoriaalkompleks on Teises maailmasõjas langenute ja terroriohvrite ühishaua tähis Tartus Raadi järve ääres Raadi pargis.

Memoriaali autorid on skulptor Ants Mölder ja arhitekt Rein Luup.

Hallist graniidist memoriaali keskel on väravat meenutavate, astmeliselt ahenevate püstiste tahukate vahel pronksist sõduri kuju. Memoriaali ääristavad muru sisse paigutatud 24 õigeusu ristiga betoonist hauaplaati. Monumendist vasakule jääval graniidist müüriosal on venekeelne ja paremale jääval müüriosal eestikeelne kiri:

1941 SUUR ISAMAASÕDA 1945

OMA KAITSJAID JA VABASTAJAID

KÕIGI NSV LIIDU RAHVASTE POEGI

MÄLETAB TÄNULIK TARTU AJAST AEGA

Memoriaal avati 29. detsembril 1975. See oli pühendatud 1941. ja 1944. aastal Tartu lahingutes hukkunud 2069 Nõukogude võitleja mälestusele ja ehitati konkursile esitatud 13 töö hulgast välja valitud kavandi alusel. Memoriaal on riikliku kaitse all.

Enne memoriaalkompleksi rajamist püstitati 1945. aastal Raadile langenud punaarmeelaste vennashauda tähistanud mälestussammas. Kättemaksuks Nõukogude okupatsioonivõimude korraldatud märtsiküüditamise ja Vabadussõja monumentide hävitamise eest lasksid Tartu kooliõpilased 6. novembril 1949 selle õhku.

Üks pronkssõduri kaitseks natsionalistide rünnakute eest loodud organisatsiooni Öine vahtkond ( v. k. Ночной дозор) liidritest Dmitri Linter
© Фото : из личного архива Дмитрия Линтера

19. aprillil 2010 esitasid Eesti Leegioni Sõprade Klubi, Eesti Rahvuslik Liikumine ja Eesti Iseseisvuspartei Tartu linnavalitsusele ja linnavolikogule pöördumise, kus nõuti Eesti Rahva Muuseumi rajatava peahoone lähedal asuva Punaarmee sõdureid austava monumendi eemaldamist praegusest asukohast.

Nõudmise põhjenduseks öeldi, et monument asub 1944. aastal NKVD poolt hukatud tsiviilelanike ning langenud eesti ja saksa sõdurite haudadel. Pahameelt tekitas ka praegune kiri monumendil, mille tekst ülistab Punaarmee võitlejaid ning annab eksitavat teavet, nagu võiks Punaarmee tegevust 1941. ja 1944. aastal Tartus vaadelda kaitsmise ja vabastamisena, nagu oleks selles osalenud kõik NSV Liidu territooriumil elanud rahvad ning nagu oleks Tartu elanikel põhjust neile tänulik olla.

Sisuliselt sama pöördumine jõuab Postimehe andmetel Tartu linnaisadeni igal aastal, kuid linnakodanike korduvatele nõudmistele vaatamata ei ole monumenti eemaldatud.

Linnavalitsus on tellinud ajaloolise õiendi monumendi ja selle saamisloo kohta, kuid õiendi täisteksti avalikustada ei soovi. Postimehele teadaolevalt seatakse seal kahtluse alla, kas selle monumendi juures punasõdurite hauad üldse asuvadki. Nimelt on uurimuse juures väga hea ajalooline fotomaterjal 1940. aastate lõpust, kus on näha matmisi, aga hauakohad jäävad neil fotodel praegusest monumendist eemale.

"Raadi memoriaal on ühest küljest Nõukogude propaganda vili, mille puhul ei olnud omal ajal üldse tähtis, kas, kuidas ja kui palju kuhugi on langenuid maetud, vaid sooviti lihtsalt edasi anda kommunistlikku religiooni ja ülimat pühalikkust, ka koha peal, kus see ei pruukinud ajalooliselt üldse põhjendatud olla." Tartu linnavolikogu esimees, ajaloolane Aadu Must.

Tartu ja Lõuna-Eesti Venemaa kodanike, sõjaveteranide ja kaasmaalaste liit korraldab tavapäraselt 9. mail, Venemaa võidupühal, Raadil mälestus- ja pidupäevaürituse lillede ja pärgade asetamise, küünalde süütamise ja kõnedega, millest võtavad osa vene sõjaveteranid, Venemaa saatkonna ja Pihkva delegatsiooni esindaja.

2013. aastal paigaldas Tartu linnavalitsus monumendi lähedale infotahvli selgitava tekstiga eesti, vene, inglise ja saksa keeles, kus väidetakse, et aastatel 1941-1944 Tartus ja Tartu lähistel langenute ning Nõukogude ja Saksa julgeolekuasutuste poolt mõrvatute arv ja kõik matmiskohad ei ole teada. Samuti ei olevat teada Raadi parki maetute täpne arv ja haudade asukohad.

Allikas: Vikipeedia

162
Tagid:
teisaldamine, monument, Pronksiöö, Teine maailmasõda, ERM, Tõnis Lukas, Raadi, Tartu
Teema:
"Pronksiöö": aastaid hiljem (29)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega