Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise esimene üritus toimub Kultuurikatlas

Esimene üritus Kultuurikatlas Eesti eesistumise ajal

27
(Uuendatud 10:01 03.07.2017)
Esmaspäeval algab Tallinnas Euroopa Regioonide Komitee Keskkonna, Kliimamuutuste ja Energeetika Komisjoni (ENVE) väljasõidukoosolek ja konverents „Puhta energia meetmed linnade ja piirkondade keskkonnahoidlikuks muutmiseks: energialiit ja piirkondlik kestlik areng“.

TALLINN, 3. juuli — Sputnik. Konverentsi ja komitee koosoleku korraldavad ühiselt ENVE komisjon ja Tallinna linn koostöös Eesti Euroopa Liidu Nõukogu eesistumise meeskonnaga. Tegemist on eesistujariigi Eesti esimese üritusega, mis toimub Kultuurikatlas, vahendas Raepress.

Tegevlinnapea Taavi Aasa sõnul on Tallinna jaoks väga oluline võõrustada nii soliidset ja Tallinna pürgimustele vastavat kvoorumit. Tallinnas pööratakse suurt rõhku säästlike liikumisviiside arendamisele. Aasa sõnul pole näiteid vaja kaugelt otsida — ühistranspordi radade loomine, linnatranspordi veeremi uuendamine ja otse loomulikult tasuta ühistranspordi võimaldamine linnaelanikele.

Tegevlinnapea lisas veel, et säärase soliidse üleeuroopalise keskkonna- ja energeetikaalase seltskonna võõrustamine ja Eesti pealinna edusammude tutvustamine energiamajanduse loodushoiu ja säästliku majandamise eelistamise vallas toob loodetavasti kaasa sellele, et ükskord ja mitte väga kauges tulevikus, saab Tallinnast Euroopa roheline pealinn. Aasa sõnul näitas tänavune Rohelist Pealinna selgitav konkurss ja viie nominendi hulka jõudmine, et eesmärk ei tohiks olla enam väga kaugel.

Konverentsi ettekandjate hulgas on Euroopa, riigi, piirkondliku ja kohaliku valitsustasandi-, samuti akadeemiliste ringkondade, valitsusväliste organisatsioonide ja muude sidusrühmade esindajad. Konverentsile on oodata ligi 150 külalist erinevatest Euroopa linnadest ja regioonidest.

Euroopa Liidu Regioonide Komitee Keskkonna, kliimamuutuste ja energeetika komisjoni pädevusse kuuluvad muu hulgas järgmised valdkonnad: energia (ELi energialiidu poliitikameetmed, taastuvenergia, energiatõhusus, üleeuroopalised võrgud energiasektoris, innovaatilise, vähese CO2-heitega tehnoloogia poliitikameetmed, energiaturu aspektid); kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine ning keskkond.

Komisjoni lähiaja prioriteedid on kohalike ja piirkondlike omavalitsuste rolli suurendamine Euroopa Liidu energialiidu poliitikameetmetes. Samuti kohalik ja piirkondlik tegevus pärast Pariis 21 kliimakokkuleppe vastuvõtmist, ringmajanduse edendamine ja Euroopa linnapeade pakti laiendamine kliima- ja energiaalastes meetmete rakendamisel. Arvestades aga maailmas tekkinud olukorda, peab Euroopa Liit kõikide oma mehhanismide kaudu kujundama suundi järgmise põlvkonna rohelisema Euroopa jaoks.

Täna on märksõnadeks taastuvenergia kasutamine, kliimamuutustega võitlemine. Euroopa Liidu eesmärgiks on aidata ka vähem jõukaid riike nende meetmete juurutamisel.

Ürituse teisel päeval, 4. juulil, mil toimub ENVE väljasõidukoosolek, tuleb teiste oluliste raportite seas arutlusele ka komitee Eesti liikme Andres Jaadla ettekanne Euroopa kosmosestrateegiast. Arvamuses tuuakse esile, et kosmosetehnoloogia ei ole midagi müstilist ja kättesaamatut ka linnade ja regioonide tasandil, vaid see on vabalt rakendatav inimeste igapäevategevuste hõlbustamiseks. Heaks näiteks on kasvõi täna igas majapidamises olevad akutööriistad, mis on algselt arendatud kosmosemissioonidel kasutamiseks. Kogu tänapäeva digivaldkonna areng on suuresti seotud arendustega kosmosetehnoloogia valdkonnas.

Ka siin on Tallinn heaks eeskujuks Euroopa teistele linnadele ja regioonidele. Nimel avatakse novembris Tallinna linna finantsilisel toetusel Eesti Euroopa eesistumise raames Tallinnas esmakordselt toimuval Euroopa kosmosenädalal start-up inkubaator kosmosevaldkonna ettevõtetele.

Kliima- ja energeetika komisjoni konverentsi korraldaja õiguste saamine ei tulnud eelmisel aastal Tallinnale sugugi lihtsalt. Konkurents komisjoni siseselt oli tihe. Tallinn võitis 18.oktoobril 2016.a. Rootsis Borases toimunud ENVE komisjoni koosolekul üsna tasavägiseks kujunenud hääletusel Horvaatia pealinna Zagrebit ja seda vaid mõnekümne häälega.

27
Tagid:
eesistumine, EL Nõukogu, Kultuurikattel, Eesti, EL
Teema:
Eesti - Euroopa Liidu Nõukogu eesistuja (145)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega