Eesti elanikud toetavad naiste vabatahtlikku ajateenistust

Toetus naiste ajateenistusele on suur

51
(Uuendatud 16:15 09.06.2017)
Reedel avalikustatud riigikaitse-alase avaliku arvamuse uuringu järgi toetab valdav enamus Eesti elanikest naiste võimalust läbida vabatahtlikult ajateenistust

TALLINN, 9. juuni — Sputnik. Kaitseväelaste hulgas on toetus naiste ajateenistusele veelgi kõrgem. Küsitluse järgi toetas naiste vabatahtlikku ajateenistust 79% küsitletutest, kusjuures eestlaste hulgas toetas seda võimalust koguni 85 protsenti vastanutest, teatab kaitseministeerium.

Naiste ajateenistuse vastu oli 16 protsenti küsitletutest, veel pool aastat tagasi oli selliseid vastajaid 22%. Naiste ajateenistuse poolt olid pigem eestikeelsed, nooremad ja kõrgema haridusega vastajad, selle vastu pigem venekeelsed ja vanemaealised küsitletud.

Naistele kohustusliku ajateenistuse poolt oli 3 protsenti vastanutest, kusjuures 15-19-aastastest küsitletutest toetas võrdset kohustuslikku ajateenistust 10% küsitletutest.

Tegevteenistuses kaitseväelaste seas läbiviidud tagasisideküsitluses, mille raames esitati naiste ajateenistuse kohta samasid küsimusi kui avaliku arvamuse uuringus, oli toetus naiste vabatahtlikule ajateenistusele 77 protsenti ning naiste kohustuslikule ajateenistusele 18%. Naiskaitseväelastest toetas vabatahtlikku ajateenistust 85%, kohustuslikku ajateenistust naistele 11%.

Kui arvamusuuringule vastanutest arvasid 61 protsenti vastanutest, et naised saavad kaitseväes hakkama kõigi ülesannetega, kui on tagatud võrdsed õigused ja nõudmised, siis kaitseväelastest arvas seda 72 protsenti, naiskaitseväelastest 80%.

Arvamusuuringu tulemuste järgi on kaitsevägi ja Kaitseliit jätkuvalt Eesti inimeste usaldatuimate institutsioonide seas, kaitseväge usaldab 79% ja Kaitseliitu 71 protsenti vastanutest. Eesti julgeoleku peamisteks tagajateks päevas vastanud jätkuvalt kuulumist NATO-sse ja iseseisva kaitsevõime arendamist.

Küsitletutest 58% hinnangul muutub olukord maailmas jätkuvalt ebaturvalisemaks, sedamoodi arvavate vastajate osakaal on viimaste küsitluste jooksul siiski pidevalt vähenenud. Eesti julgeolekuolukorda tajutakse paremana kui maailma olukorda, 60% vastajate arvates muutub Eesti olukord turvalisemaks või ei muutu halvemaks. Võrreldes poole aasta taguse küsitlusega on tõusnud eelkõige turvalisuse tõusu tajuvate vastuste osakaal.

Kampaania Naised vormi! sai hoo sisse
© Estonian Defence Forces

Relvastatud vastupanu Eestile kallaletungi puhul pidas vajalikuks 83% vastanutest. Ise oli kaitsetegevuses valmis osalema 61% küsitletutest, sh 73% meestest ja 66% eestikeelsetest vastanutest. Ajateenistust pidas vajalikuks 93% küsitletutest, ajateenistusest kõrvalehoidmist pidas vääraks 69% vastanutest.

Uuringu „Avalik arvamus ja riigikaitse" viis kaitseministeeriumi tellimusel sel kevadel läbi Turu-uuringute AS. Tegemist on järjekorras 41. sellise küsitlusega. Nii selle kui eelmiste uuringute tulemustega saab tutvuda siin.

Kevadel toimus kaitseministeeriumi poolt algatatud kampaania „Naised vormi!" Kampaania eesmärk oli teavitada noori naisi võimalusest panustada riigikaitsesse ja läbides vabatahtlikult ajateenistuse, vahendas Sputnik Eesti.

Kampaania „Naised vormi" raames tutvustati koolides, sotsiaalmeedias ning välimeedia kaudu noortele naistele võimalusi ja tingimusi ajateenistuse läbimisest.

51
Tagid:
ajateenistus, naised, küsitlus, riigikaitse, Turu-uuringute AS, kaitsevägi, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega