Korruptsiooni ennetamisele riigi äriühingutes tuleks senisest rohkem tähelepanu pöörata, illustratiivne foto

Riigifirmad peaksid korruptsiooniennetusega enam tegelema

25
(Uuendatud 13:20 07.06.2017)
Riigikontrolli analüüs näitab, et paljud riigile kuuluvad äriühingud peaksid senisest oluliselt suuremat tähelepanu pöörama süsteemsele korruptsiooniennetusele

TALLINN, 7. juuni — Sputnik. Eelkõige näitab see puudusi äriühingute nõukogude töös, sest nende ülesanne on tagada, et riigi äriühingud oleks teinud korruptsiooni ennetamiseks, ohtude teadvustamiseks ja reeglitest kinnipidamise jälgimiseks kõik endast oleneva, teatab Riigikontroll.

Kõiki riigile kuuluvaid äriühinguid hõlmanud analüüs näitas, et paljud äriühingud ei ole kehtestanud korruptsiooni ärahoidmiseks vajalikke sisemisi tegevusjuhiseid ja suuremat tähelepanu vajaks korruptsiooniriskide hindamine ning töötajate korruptsioonist hoidumise teadlikkuse suurendamine.

Justiitsministeerium kutsub ajakirjandustudengeid korruptsioonist kirjutama
© Sputnik / Вадим Анцупов

Enamik äriühinguid ei ole loonud töötajatele korruptsioonikahtlusest anonüümse teavitamise võimalusi ega määranud kindlaks tegevuskava, kuidas korruptsioonikahtluse või ilmnenud korruptsioonijuhtumi korral käituda, sh teavitada õigusorganeid ja avalikkust.

Mitmed riigi äriühingud ei ole paika pannud, millistel tingimustel on lubatud anda ja vastu võtta kingitusi. Samas peavad riigi äriühingud korruptsiooni ennetamise meetmeid valdavalt siiski vajalikuks ning nii mitmed osalust valitsevad ministeeriumid kui ka riigi äriühingud rakendavad korruptsiooni ennetamisel parimat praktikat, millest teistel tasuks eeskuju võtta.

Rahvusvahelise hea juhtimispraktika kohaselt on äriühingu nõukogu ülesanne tagada, et äriühingus oleksid juurutatud toimivad sisekontrolli, eetika- ja järelevalvemeetmed. Riigi äriühingute vastustest Riigikontrollile nähtub, et äriühingute siseauditiüksused, mis alluvad nõukogule, juhatuse tegevust korruptsiooni ennetamise kordadest kinnipidamisel paljuski ei hinda.

Regulaarseid ülevaateid korruptsiooniriski hindamise tulemustest saab alla poole nõukogudest. Korruptsioonivastaste abinõude rakendamisest annavad osalust valitsevale ministrile aastaaruande raames aru vähesed riigi äriühingute nõukogud.

Korruptsiooni ärahoidmine riigi äriühingutes pole süsteemne, kuna riik äriühingute omanikuna pole kujundanud ühist arusaama (poliitikat) ega leppinud kokku, kes ja mil viisil korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib.

Eesti on kistud Euroopa Nõukogu korruptsiooniskandaali
© Sputnik / Владимир Федоренко

Rahandusministeerium riigi osaluspoliitika kujundajana on lähtunud eeldusest, et korruptsioonivastase tegevuse eest vastutab Justiitsministeerium. Justiitsministeerium on aga keskendunud korruptsiooni ennetamisele eelkõige ametnike seas ja äriühingutele pöörati kuni käesoleva aasta alguseni vähem tähelepanu.

Korruptsiooni ennetamise juhised on andnud enda valitsetavatele äriühingutele Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ning Rahandusministeerium. Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Keskkonnaministeeriumi ning Maaeluministeeriumi valitsemisel olevatele äriühingutele ei ole omanik kirjalikke korruptsiooni ennetamise juhiseid andnud.

Riigikontroll leiab, et korruptsiooni ärahoidmise võimalused tuleks senisest enama tähelepanu alla võtta ja leppida kokku, kes ning kuidas korruptsioonivastast tegevust keskselt koordineerib ja edusamme hindab. Lisaks korruptsiooni ennetamisele ametnike seas peaks suurema tähelepanu osaliseks saama ka korruptsiooni ärahoidmine riigile kuuluvates äriühingutes. 

Teadvustada tuleb ka, et korruptsiooni ennetamise abinõude väljatöötamise ja rakendamise eest peab juhatuse kõrval vastutama ka riigi äriühingu nõukogu. Osaluse valitseja peab veenduma, et korruptsiooni ennetamise meetmed oleksid välja töötatud ja neid ka rakendatakse ehk nõukogu on teinud oma tööd oodatava hoolsusega.

Korruptsiooniga seotud süütegude arv tõusis rekordkõrgusele
© Sputnik / Руслан Кривобок

Taustaks

Riigikontroll koostas ülevaate, tuginedes riigile täielikult kuuluva 27 äriühingu ja Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) seas läbiviidud veebiküsitluse vastustele ning äriühingute esitatud materjalidele. Küsimustik töötati välja rahvusvaheliste organisatsioonide (OECD, Maailmapank, Maailma Majandusfoorum) soovitustest/suunistest lähtuvalt ning koostöös MTÜga Korruptsioonivaba Eesti. Küsitlus viidi läbi suvel 2016. Aprillis 2017, enne ülevaate avaldamist, oli kõikidel riigi äriühingutel ja RMK-l võimalik ülevaadet kommenteerida ning lisainfot esitada. Osa äriühinguid kasutas seda võimalust ja Riigikontroll on nende kommnetaaridega ülevaate lõplikul vormistamisel arvestanud.

2017. aasta mai seisuga on riigil osalus 32 äriühingus, millest täielikult kuulub riigile 27. Lisaks on riik riigitulundusasutuse Riigimetsa Majandamise Keskus omanik. Riigi äriühingud moodustasid avaliku sektori varadest 31.12.2016. aasta seisuga ca 6,4 miljardit eurot ehk ca 22% ja annavad tööd tuhandetele inimestele.

Paljud riigi äriühingud ja RMK kasutavad ja haldavad riigile ning avalikkusele kuuluvaid ressursse (nt mets, põlevkivi, kinnisvara) ja/või on seotud elanikele teenuste pakkumisega.

25
Tagid:
ennetamine, korruptsioon, riigikontroll, riigifirma, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega