Opositsioon otsustasid alustada allkirjade kogumist rahandusminister Sven Sesteri (IRL) umbusaldamiseks

Opositsioon algatas Sesteri umbusaldamise

23
(Uuendatud 18:18 29.05.2017)
Esmaspäeval kogunenud Reformierakonna, Vabaerakonna ja EKRE riigikogu fraktsioonide juhid otsustasid alustada allkirjade kogumist IRL-i kuuluva rahandusministri Sven Sesteri umbusaldamiseks

TALLINN, 29. mai — Sputnik. Reformierakonna esimehe Hanno Pevkuri hinnangul väärib kogu valitsus eesotsas peaminister Jüri Ratasega umbusaldamist, vahendas riigikogu pressiteenistus.

„Peaministri valikud valitsusjuhina ja Keskerakonnas toimuv oleks piisav alus ka peaministrile umbusalduse esitamiseks, ent hetke suurim probleem on siiski Eesti riigi võlgadesse viimine, uued maksud ja ettevõtluskeskkonna lõhkumine. Seetõttu otsustasime alustada allkirjade kogumist rahandusministri umbusaldusavaldusele," ütles Pevkur.

Vabaerakonna esimehe Artur Talviku sõnul näitab Sven Sesteri põhimõtteline meelemuutus eelarvetasakaalu osas, et selline inimene Eesti rahandust juhtida ei saa. „Olukord on skisofreeniline, kus Sester erinevates koalitsioonides on oma vaateid muutnud diametraalselt," märkis Talvik.

EKRE esimees Mart Helme ütles, et rahandusminister on tõestanud oma ebakompetentsust ja vastutustundetust riigi rahanduse korraldamisel. „Majanduse tõusulaine ootuses ei saa selline minister valitsuses jätkata," lausus Helme.

Millal umbusaldusavaldus üle antakse, selgub lähiajal.

Ratas: Sester teeb väga head tööd

Peaminister Jüri Ratase sõnul on valitsuses tugev ja ühtne meeskond ning rahandusminister Sven Sester viib ellu valitsuskoalitsiooni läbimõeldud poliitikat ja seisukohti, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Rahandusminister on teinud tõsist tööd nii ministeeriumis kui ka valitsuse otsuste selgitamisel Riigikogu ees ja avalikkusele. Sester on pingutanud maksuvaba tulu reformi elluviimiseks, et tõsta kõigi madala- ja keskmise sissetulekuga inimeste heaolu ning aidanud leida vajalikku lisaraha tervishoiule," tõi Ratas välja.

„Rahandusminister ja kogu valitsus töötavad Eesti majandusseisakust väljaviimise nimel. Konkreetseteks näideteks on energiamahukate ettevõtete erisus, strateegiliste investeeringute elluviimine, ettevõtluskonto loomine, bürokraatia vähendamine ja mitmed teised sammud ettevõtluskeskkonna parandamiseks," sõnas Ratas.

Rahandusminister

Rahandusministri nimetab ametisse ja vabastab ametist Vabariigi President peaministri ettepanekul, seisab valitsuse kodulehel. Rahandusminister on riigi rahanduse juht, kes koordineerib riigi finantspoliitikat ning riigi eelarve- ja maksupoliitikat. 

Rahandusminister juhib rahandusministeeriumi tööd valitsuse finantspoliitika, riigi eelarvepoliitika, maksu- ja tollipoliitika, majandusanalüüsi- ja prognoosi, riikliku statistika, auditi, riigi finantsvarade ja —kohustuste haldamise, riigile antava välisabi ja laenude valdkonnas.

Lisaks annab minister Vabariigi Valitsusele aru rahandusministeeriumi tegevusest ja esitab ettepanekuid ministeeriumi valitsemisala puudutavate küsimuste otsustamiseks.

Rahandusminister kinnitab ametisse ministeeriumi valitsemisalas olevate valitsusasutuste juhid ning ministeeriumi asekantslerid ja osakondade juhatajad.

Rahandusminister esitab valitsusele ettepanekuid ministeeriumi eelarve ning vajadusel lisaeelarve kohta. Ühtlasi otsustab ta eelarvevahendite kasutamise ning jälgib eelarve täitmist. Minister kinnitab riigieelarvest lähtudes ka ministeeriumi valitsemisalas olevate riigiasutuste eelarved.

Rahandusminister otsustab ministeeriumi hallatavate riigiasutuste moodustamise ja kinnitab nende põhimäärused, struktuuri ja töökorralduse.

Rahandusminister Sven Sester

Sven Sester on Eesti Vabariigi rahandusminister alates 23. novembrist 2016. Ta kuulub Erakonda Isamaa ja Res Publica Liit. Sester oli ka Eesti Vabariigi rahandusminister aastatel 2015-2016.

Aastatel 2009-2015 kuulus Sester Riigikogu XI ja XII olles rahanduskomisjoni esimees ja aseesimees ning majanduskomisjoni liige.

Aastail 2007-2015 oli ta Roosikrantsi Hotell OÜ juhatuse liige ja nõukogu esimees ja aastail 1993-2015 Baltic Real Investments OÜ (endine ERI Kinnisvara AS) direktor, nõukogu aseesimees ja nõukogu esimees.

Aastatel 2003 — 2005 oli ta Eesti Loto nõukogu esimees. Aastatel 2002 — 2003 oli ta Tallinna Linnavolikogu liige.

Sester on töötanud ka ERI Kinnisvara AS-i direktori, Eries AS-i kommertsdirektori, Ühisettevõtte Selected Daily Mail müügidirektor ja direktori ning Mainori Avaliku Arvamuse Uuringute Keskuse (hilisem EMOR) infotöötleja ja infotöötlejate koordinaatorina.

14. juulil 1969. aastal Tallinnas sündinud Sven Sester sai keskhariduse Tallinna 24. Keskkoolist (Kopli Kunstigümnaasium) ning kõrghariduse Tallinna Tehnikaülikoolist infotehnoloogia erialal.

23
Tagid:
allkirjad, umbusaldus, koalitsioon, opositsioon, IRL, Sven Sester, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega