Peaminister Jüri Ratas kohtus Euroopa Liidu kõrge esindajaga Federica Mogheriniga

Mogherini kohtus Ratase ja Kaljulaidiga

36
(Uuendatud 15:06 13.05.2017)
Euroopa Liidu välispoliitika ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja Federica Mogherini kohtus reedel peaminister Jüri Ratasega; Mogheriniga kohtus ka president Kersti Kaljulaid

TALLINN, 13. mai — Sputnik. Reede hommikul kohtus president Kersti Kaljulaid Kadriorus Euroopa Liidu välispoliitika kõrge esindaja Federica Mogheriniga. Kohtumisel keskenduti nii Euroopa Liidu sisestele arengutele kui ka sellele, millist rolli mängib ja peaks Euroopa Liit mängima maailmas laiemalt, teatas presidendi kantselei.

"Euroopa Liit peab muutuma ka sisemiselt tugevamaks ja enesekindlamaks, siis on meie sõnal rohkem kaalu ka väljaspool. Täna on EL ehk liialt palju fokusseeritud sellele, et olla kasulik võimalikult paljudele üksikutele EL kodanikele, aga me peaks rohkem keskenduma sellele, mis on ühenduse ühised huvid tervikuna," ütles president.

Kohtumisel räägiti Euroopa tulevikust, sealhulgas kaitsekoostöö tugevdamisest ja laienemisest. Riigipea sõnul on EL uks lahti kõigile liberaalsetele ja demokraatlikele riikidele, kes jagavad meiega samu väärtusi. "Aga nende riikide eesmärgiks ja püüdluste objektiks peavadki olema need väärtused, mitte EL-ist justkui vastutasuna saadavad hüved. Ainult nii saab ühendus püsida jõulise ja ühtsena," ütles Kaljulaid. 

Lisaks arutasid Kaljulaid ja Mogherini Eesti eesseisvat EL eesistumist, olukorda Süürias ja Ukrainas ning Venemaa rolli neis konfliktides, aga ka EL-Aafrika suhteid. Põhjalikult käsitleti idapartnerluse teemat, mille teemalise tippkohtumise Eesti EL eesistujana teisel poolaastal Brüsselis korraldab.

Ratas: kaitstud ja turvaline Euroopa on Eesti eesistumise üks prioriteete

Peaminister Jüri Ratas kohtus Euroopa Liidu kõrge esindajaga, et arutada Euroopa Liidu välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat, rändeküsimusi, idapartnerlust ning Eesti eesistumisega seonduvat, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

Ratase sõnul on Eesti eesistumise üks prioriteetidest kaitstud ning turvaline Euroopa. „Teeme eesistujana tööd selle nimel, et tõsta Euroopa Liidu sõjalist võimekust näiteks ühiselt rahastatavate sõjaliste missioonide kaudu. Samuti on oluline toetada EL idapartnereid ja Lääne-Balkani riike, hoida häid Atlandi-üleseid suhteid ning suhelda kõrgel tasemel ka Aafrika ja Ladina-Ameerika riikidega," sõnas peaminister. 

Rändekriisist rääkides keskenduti põhiliselt Euroopa Liidu sammudele Vahemere lõunarannikul, Liibüas ja Saharaga piirnevates Aafrika riikides, et pidurdada rändevoogusid.

„Rändekriis on seadnud löögi alla Euroopa avatud piirid ja Schengeni lepingu. Euroopa Liit saab kriisi lahendada vaid ühte hoides, piirikontrolli tugevdades ning tehes koostööd lähteriikide ja Türgi ning Liibüaga, mis on põhilised väravad Euroopasse. Samas peame leidma tasakaalu turvalisuse tagamise ning inimeste vabaduste vahel," lisas peaminister.

Ratas ja Mogherini arutasid ka Idapartnerluse tippkohtumist, mis toimub 25. novembril Brüsselis.

Eesti peamine ülesanne eesistujana on hoida EL ühtse ja otsustusvõimelisena
© Sputnik / Вадим Анцупов

Idapartnerlus on Euroopa Liidu ning kuue Ida-Euroopa partnerriigi — Armeenia, Aserbaidžaani, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene — vaheline ühisalgatus, mis võimaldab idapartnerriikidel läheneda Euroopa Liidule üha tugevamaid poliitilisi, majanduslikke ning isiklikke sidemeid luues.

„Peame suurendama Euroopa Liidu nähtavust partnerriikides ning rääkima rohkem meie ühistest edulugudest, nagu näiteks Erasmus+ üliõpilasvahetus ja kaubandus, või ka probleemidest nagu Venemaa suurenenud mõjutustegevus," sõnas peaminister.

Eesti eesistumise perioodil toimuvad ka idapartnerluse tippkohtumise kõrvalüritused. Eestis toimub neid kolm: 4. oktoobril toimub e-Partnerluse konverents, 25.-27. oktoobril toimub Kodanikuühiskonna konverents ning 26.-28. oktoobril Ärifoorum.

Välisminister Sven Mikser kinnitas reedel Tallinnas kohtumisel Federica Mogheriniga, et Eesti on EL-i Nõukogu eesistumiseks 2017. aasta teisel poolel valmis. Kohtumisel arutati ka Eesti eesistumise prioriteete ja aktuaalseid välispoliitilisi teemasid.

36
Tagid:
eesistumine, visiit, välispoliitika, julgeolek, Kersti Kaljulaid, Federica Mogherini, Jüri Ratas, Eesti, EL
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega