Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan kommenteeris keskerakondlaste soovitusi partei liikmetele mitte anda intervjuusid Sputnikule

Grigorjan: partei ei ole soldatirood

68
(Uuendatud 09:27 14.05.2017)
Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan kommenteeris keskerakondlaste soovitusi partei liikmetele mitte anda intervjuusid Sputnikule, aga ka Jüri Ratase väljaütlemist „okupatsiooni" asjus

ТАLLINN, 13. mai — Sputnik. Partei ei ole sõduriterood, kus kõik peavad üksmeelselt ühte jalga astuma ja käsu peale sama laulu laulma — nii kommenteeris Eestimaa Vähemusrahvuste Esindajate Koja esimees Rafik Grigorjan teadaannet, et keskerakondlased ähvardasid rahvasaadik Olga Ivanovat pärast tema intervjuud portaalile Sputnik Eesti edaspidiseks „karmimate meetmega".

Riigikogu liige, poliitik Olga Ivanova
© Sputnik / Вадим Анцупов

Keskerakonna liige Olga Ivanova, kes oli 9. mail tulnud Pronkssõdurile lilli tooma, andis Sputnik Eesti ajakirjanikule intervjuu, kus ta nentis vajadust mäletada sõja õppetunde, sest sõda „on kõige hirmsam, mis meiega võib juhtuda." See Ivanova tegu põhjustas kriitikatormi.

Keskerakonna juhatus pidas 10. mail koosoleku, kus Ivanovale soovitati kehtestatud raamidest kinni pidada ja Sputnikule intervjuusid enam mitte anda.

Grigorjan avaldas seoses keskerakondaste seisukohaga kaastunnet. Tema sõnul määrab õigusriigis kellegi süülisuse kindlaks kohus ja kehtib süütuse presumptsioon. Ei valitsusjuhil ega partei esimehel ega ka organisatsiooni juhtkonnal pole õigust üht või teist partei liiget hirmutada, keelata tal mõelda ja otsustada nii, nagu ta ise tahab. 

„Partei ei ole soldatirood, kus kõik peavad üksmeelselt ühte jalga astuma ja komandöri käsu peale sama laulu laulma. Me ei lahkunud totalitaarsest minevikust küll selleks, et sinna 25 aastat hiljem tagasi jõuda," kirjutas Grigorjan oma Facebooki-kontol.

Grigorjan märkis, et Euroopa Parlamendi hinnangutel mõnedele vene meediakanalitele ei saa olla kohtulikku jõudu ega tingimatu täitmise kohustust.

„Vabadus eeldab üksikisiku õigust kujundada vabalt oma arvamusi ja veendumusi, neid vabalt väljendada ja kaitsta nii suuliselt kui kirjalikult ning seejuures õigust valida vabalt suhtluskeel. Sundida oma arvamustest ja veendumustest loobuma — see on ennasttäis väikluse ilming," kirjutas Grigorjan.

Tema sõnul peaks juhul, kui valitsusel on agentuuri Sputnik vastu pretensioone seaduste rikkumise osas, valitsus asja kohtusse andma. „Kuivõrd ta seda ei tee, siis järelikult ei ole ka keeluks põhjust," sedastas Grigorjan.

Ratase avaldus „okupatsioonist" jääb tema südametunnistusele

Grigorjan kommenteeris ka peaminister Jüri Ratase ütlust, et „1945. aasta 9. mai tähendas okupatsiooni jätkumist veelgi raskemal kujul."

Niimoodi kommenteeris Ratas Riigikogu saadiku Oudekki Loone vaateid, kui too väitis, et võit Teises maailmasõjas saavutati miljonite inimelude hinnaga, natsid aga oleks kõik eestlased tapnud või nad saksastanud.

Peaminister Jüri Ratas
© Sputnik / Алексей Витвицкий

Grigorjani sõnul väljub Ratase ütlus „okupatsiooni" kohta parempoolsetegi erakondade üldlevinud ajaloohinnangute raamidest ja jääb tema südametunnistusele.

„Antud küsimuses vaielda ja väidelda on mõttetu. Kuid pean märkima, et mis tahes kohustuslikku ja üldkehtivat seisukohta keskerakondlastel selles küsimuses ei ole, tegemist on peaministri isikliku arvamusega," toonitas Grigorjan.

Tema arvates on teise „okupatsiooni" teema esile tõstetud merkantiilse poliitilise eesmärgiga — piisab vaadata, kes juhtis Eestit aastatel 1945 kuni 1991.

„Raske on ehitada tulevikku ilma eelmiste põlvkondade ajaloolisi juuri ja kogemuste tuge tundmata. Rahvasuus öeldakse: ei ole puud ilma juurteta ega maja ilma vundamendita. Meie ühiskond vajab isiksust, kes on suuteline iseseisvalt moraalseid valikuid tegema, mõistma, kes ta on, millised on tema juured, et ammutada ajaloost õigeid elulisi õppetunde," ütles Grigorjan kokkuvõtteks.

Repsgate

68
Tagid:
soldatirood, meedialahingud, intervjuu, sõnavabadus, keskerakond, Sputnik Eesti, Rafik Grigorjan, Olga Ivanova, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega