Tallinnas Kultuurikatlas algab täna kahepäevane maapõue konverents Ühisvara uus tulemine – arengusuunistest tulemusteni

Tallinnas arutatakse maavarade säästliku kasutamise üle

25
Tallinnas Kultuurikatlas algab täna kahepäevane maapõue konverents "Ühisvara uus tulemine – arengusuunistest tulemusteni"

TALLINN, 10. mai — Sputnik. Konverentsil tutvustatakse visioonidokumendi „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050" arengusuundadest lähtuvaid edasisi samme ja valdkondlikku teadus- ja arendustegevust, teatab Keskkonnaministeerium.

Konverentsi avab keskkonnaminister Marko Pomerants, kelle sõnul peab riigil olema ülevaade, milline väärtus ja vara maapõues peitub ja põhimõtted, kuidas neid ressursse vastuvõetavate mõjudega kasutada.

Ministeerium kaalub fosforiidi uurimiseks uue asutuse loomist.
© Sputnik / Ю. Польский

„Majandushuvid ja sotsiaalne surve on valdkonnas suured, kuid samuti potentsiaalne keskkonnamõju, mistõttu tuleb võtta suund maavarade majanduslikult võimalikult otstarbekale ning säästlikule kasutamisele. Maavarade kasutamisest meil pääsu ei ole, sest ka keskkonnahoidlik ühiskond vajab neid, kuid seda on mõistlik teha kvaliteetsele alusinfole ja parimale teadmisele tuginedes, kaasates nii keskkonnaeksperte, teadlasi kui ka majandusinimesi, et otsused oleksid tasakaalus ja iseloomulikud innovatsiooni toetavale riigile," sõnas Pomerants.

Konverentsi esimesel päeval tutvustatakse maapõuepoliitika arengusuundade elluviimist, eesmärgiga tagada, et maapõue ja seal leiduvaid loodusvarasid uuritakse ning kasutatakse Eesti ühiskonnale võimalikult suurt väärtust looval moel, arvestades keskkonnaalaseid, sotsiaalmajanduslikke, geoloogilisi ja julgeoleku aspekte.

Samuti tutvustatakse maapõuealaste ülesannete jagamist Keskkonnaministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi vahel ning Geoloogiateenistuse loomist. Valdkonna olukorrast, arengutest ja ootustest räägivad nii Eesti kui ka välisriikide eri valdkondade eksperdid.

Teine päev on pühendatud valdkondliku teadus- ja arendustegevuse tutvustamiseks. „Peame olema valmis seda, mida tarbime metallide, mineraalide ja energia näol, ka ise tootma ning arenenud riigina saame tagada, et see toimub keskkonnasõbralikult ja efektiivselt, panustades samal ajal ka riigi jätkusuutliku arengusse. See nõuab pidevat panustamist arendustegevusse ja uuendustesse nii riigi kui ettevõtete poolt," sõnas Pomerants.

Tartu Ülikool teeb muuhulgas ülevaate, kuidas saaks viimastel aastatel Eestisse rajatud maailmatasemel laboreid kasutada meie ühiste loodusvarade uuringutes ühe suuremahulisema maapõuealase projekti — Virumaa hüdrogeoloogilise mudeli — hetkeseisu.

Projekti tulemusena läbi viidud põhja- ja pinnavee modelleerimine ja maastikukujunduse praktikate ja põhjendatud stsenaariumide näitlikustamine annab tervikpildi, missugused on võimalike uute kaevanduste keskkonnamõjud ja nende leevendusmeetmed põhja- ja pinnaveele ning maastikule.

Tallinna Tehnikaülikool teeb ülevaate võimalikest tulevikuressurssidest ja nende kasutusaladest. Samuti esitab nägemuse fosforiidi, graptoliitargilliidi, magnetiit-kvartsiitse rauamaagi ja glaukoniidi kaevandamisega seonduvatest tehnilistest küsimustest, mõistlikkusest ja tulevikuväljavaadetest.
Konverentsi ajakavaga saab tutvuda siin, maapõuepoliitika põhialustega siin.

25
Tagid:
säästlik, loodus, maavara, konverents, Keskkonnaministeerium, Marko Pomerants, Tallinn