Kaitsevägi korraldab taas õppuse Kevadtorm

Kevadtorm 2017: ei saa välistada kahjusid

190
(Uuendatud 00:51 07.05.2017)
Kaitsevägi korraldab sel kevadel 8.–26. maini peamiselt Põhja- ning Kirde-Eestis taas õppuse Kevadtorm ning palub kohalikelt mõistvat suhtumist

TALLINN, 5. mai — Sputnik. Tänavusest suurõppusest võtab osa pea 9000 inimest. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna ülema major Viljar Kure sõnul ei ole võimalik nii suuri õppusi korraldada vaid Eesti riigile kuuluval maa-alal ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomanduses olevaid alasid, vahendas Tapa valla ajaleht "Sõnumed".

„Loodame kõikide mõistvale suhtumisele ja tahtele riigikaitsesse panustada," ütles major Kurg. „Lubades kaitseväelastel omal maal Eesti kaitsmist harjutada, saavad kõik anda oma panuse riigikaitsesse ning seeläbi tugevdada meie riigi julgeolekut."

Major Kurg lisas, et õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond püüab kooskõlastada kõigi maaomanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline ning ka sellistel juhtudel palub kaitsevägi kohalikelt mõistvat suhtumist.

Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Harju, Järva ning Lääne- ja Ida-Viru maakondi ning peamiselt leiab aset Kuusalu, Anija, Aegviidu, Tapa, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Vinni, Rägavere, Sõmeru, Haljala, Rakvere, Lüganuse, Kiviõli, Sonda, Tudulinna, Avinurme, Mäetaguse ja Iisaku valdades.

Et kaitseväe väeosad asuvad üle Eesti ja õppuse põhiosa koondub Põhja- ning Kirde-Eestisse, siis kaasneb õppusega kaitseväe sõidukite kolonnide liikumine. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla õppuse ajal tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel Kevadtorm osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad käsitulirelvadest kuni suurekaliibriliste haubitsateni. Õppelahingutes kasutavad nad vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette). Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda.

Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi või helistada telefonil 112. Ühtlasi võib õppusel kasutavate imitatsiooni- ja lennuvahendite kasutamine tekitada müra, mistõttu palub kaitsevägi õppelahingute piirkonnas hoida müra pelglikud koduloomad siseruumides.

Õppuste raames ei saa alati välistada ka kahjusid, mis võivad tekkida kaitseväe manöövrite ja harjutuste raames. Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand — auto, tee, põld, mets, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult fikseerida vahejuhtum ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse.

Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida ka kahju tekitaja (autonumber, väeosa nimetus või kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefoni 717 1931 või e-posti kevadtorm@mil.ee teel.

Kolm nädalat vältava õppuse eesmärk on ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamine enne reservi arvamist ja koostegevuse harjutamine liitlastega. Lisaks Eesti kaitseväelastele ja kaitseliitlastele võtavad Kevadtormist osa liitlassõdurid erinevatest riikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Poolast, Soomest, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Georgiast.

190
Tagid:
fikseerimine, kahjud, elanikud, pöördumine, hoiatus, Kevadtorm, kaitsevägi, Viljar Kurg, Põhja-Eesti, Kirde-Eesti