Kaitsevägi korraldab taas õppuse Kevadtorm

Kevadtorm 2017: ei saa välistada kahjusid

223
(Uuendatud 00:51 07.05.2017)
Kaitsevägi korraldab sel kevadel 8.–26. maini peamiselt Põhja- ning Kirde-Eestis taas õppuse Kevadtorm ning palub kohalikelt mõistvat suhtumist

TALLINN, 5. mai — Sputnik. Tänavusest suurõppusest võtab osa pea 9000 inimest. Õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonna ülema major Viljar Kure sõnul ei ole võimalik nii suuri õppusi korraldada vaid Eesti riigile kuuluval maa-alal ja kaitseväel tuleb kasutada ka eraomanduses olevaid alasid, vahendas Tapa valla ajaleht "Sõnumed".

„Loodame kõikide mõistvale suhtumisele ja tahtele riigikaitsesse panustada," ütles major Kurg. „Lubades kaitseväelastel omal maal Eesti kaitsmist harjutada, saavad kõik anda oma panuse riigikaitsesse ning seeläbi tugevdada meie riigi julgeolekut."

Major Kurg lisas, et õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskond püüab kooskõlastada kõigi maaomanikega nende maa kasutamise enne õppust, kuid see võib olla mõnikord keeruline ning ka sellistel juhtudel palub kaitsevägi kohalikelt mõistvat suhtumist.

Õppus Kevadtorm hõlmab sel aastal Harju, Järva ning Lääne- ja Ida-Viru maakondi ning peamiselt leiab aset Kuusalu, Anija, Aegviidu, Tapa, Kadrina, Tamsalu, Väike-Maarja, Vinni, Rägavere, Sõmeru, Haljala, Rakvere, Lüganuse, Kiviõli, Sonda, Tudulinna, Avinurme, Mäetaguse ja Iisaku valdades.

Et kaitseväe väeosad asuvad üle Eesti ja õppuse põhiosa koondub Põhja- ning Kirde-Eestisse, siis kaasneb õppusega kaitseväe sõidukite kolonnide liikumine. Seoses õppelahingute ja kolonnide liikumisega võivad teedel olla ajutised liikluspiirangud. Kaitsevägi palub kõigil autojuhtidel ja liiklejatel olla õppuse ajal tavapärasest tähelepanelikum ning jälgida liikluskorraldust. Ühtlasi reguleerivad liikumispiirangutega teedel liiklust sõjaväepolitseinikud.

Õppusel Kevadtorm osalevatel kaitseväelastel on kaasas teenistusrelvad käsitulirelvadest kuni suurekaliibriliste haubitsateni. Õppelahingutes kasutavad nad vaid imitatsioonivahendeid (paukpadruneid ja lõhkepakette). Sellega seoses panevad õppuse korraldajad kodanikele südamele, et kui keegi leiab õppuse alalt eseme, mille puhul tekib kahtlus, et tegu võib olla ohtliku esemega (näiteks lõhkemata jäänud lõhkepakett või muu taoline), siis kindlasti ei tohi seda ise puutuda.

Kahtlase eseme leidmisel tuleb meelde jätta selle asukoht ja teavitada sellest kaitseväelasi või helistada telefonil 112. Ühtlasi võib õppusel kasutavate imitatsiooni- ja lennuvahendite kasutamine tekitada müra, mistõttu palub kaitsevägi õppelahingute piirkonnas hoida müra pelglikud koduloomad siseruumides.

Õppuste raames ei saa alati välistada ka kahjusid, mis võivad tekkida kaitseväe manöövrite ja harjutuste raames. Kui õnnetu juhuse tõttu saab õppuse käigus kannatada kellegi eraomand — auto, tee, põld, mets, aed vms, siis palub kaitsevägi viivitamatult fikseerida vahejuhtum ning võtta ühendust õppuse tsiviil-sõjalise koostöö meeskonnaga, kellega koostöös juhtum lahendatakse.

Õppuse korraldajad paluvad inimestel, kelle vara on kahjustada saanud, proovida fikseerida ka kahju tekitaja (autonumber, väeosa nimetus või kaitseväelase nimi) ning edastada see info tsiviil-sõjalise koostöö inimestele telefoni 717 1931 või e-posti kevadtorm@mil.ee teel.

Kolm nädalat vältava õppuse eesmärk on ajateenijatest koosneva jalaväepataljoni hindamine enne reservi arvamist ja koostegevuse harjutamine liitlastega. Lisaks Eesti kaitseväelastele ja kaitseliitlastele võtavad Kevadtormist osa liitlassõdurid erinevatest riikidest, sealhulgas Ameerika Ühendriikidest, Kanadast, Ühendkuningriigist, Prantsusmaalt, Saksamaalt, Hollandist, Belgiast, Poolast, Soomest, Lätist, Leedust, Ukrainast ja Georgiast.

223
Tagid:
fikseerimine, kahjud, elanikud, pöördumine, hoiatus, Kevadtorm, kaitsevägi, Viljar Kurg, Põhja-Eesti, Kirde-Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega