Pereteraapia on tulemuslik vahend noorte kuritegevuse vähendamiseks, illustratiivne foto

Pereteraapia noorte kuritegevuse vähendamiseks

52
(Uuendatud 14:04 02.05.2017)
Poliitikauuringute keskus Praxis analüüsis justiitsministeeriumi tellimusel noorte korduvaid õigusrikkumisi ennetava mitmedimensioonilise pereteraapia programmi (MDFT) rakendamist Eestis

TALLINN, 2. mai — Sputnik. Praxise hinnangul parandab programm suure riskiga noorte peresuhteid, õppeedukust, koolikohustuse täitmist ja vaba aja sisustamist ning vähendab uimasti- ja alkoholitarvitamist ja õigusrikkumisi, teatab justiitsministeerium.

Praxise analüütiku Laura Aabeni sõnul näitas uuring, et ainuüksi korduvate õigusrikkumiste vähenemine 30% võrra ning koolitee jätkamise paranemine 45% võrra toovad ühiskonnale olulist kasu, säästes iga MDFT rakendamisse panustatud euro arvel tulevikus riigile 5,3 eurot.

„Kuigi programmi kulu ühe noore kohta — 4000 eurot — võib näida suur, on see siiski vähemalt seitse korda odavam ja tulemuslikum, kui saata noor erikooli või vanglasse. MDFT on väga hea ennetusprogramm, mis vähendab tulevikus tublisti kuritegevuse kahjusid. Riik peaks selliste programmide rahastamist kindlasti jätkama," kommenteeris Aaben uuringu tulemusi.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsleri Kristel Siitam-Nyiri sõnul ei tulnud MDFT head tulemused ministeeriumile üllatusena. „Ühelt poolt on MDFT tulemuslikkust kinnitanud teiste riikide teadusuuringud. Teiselt poolt on Eestis selle rakendamisse investeeritud üle miljoni euro ning terapeutide töö kvaliteet on väga hästi tagatud," selgitas ta.

Asekantsler lisas, et õigussüsteemil on olnud MDFT-laadset programmi väga vaja. Näiteks on ka riigikontroll ja õiguskantsler heitnud justiitsministeeriumile ette sobivate mõjutusvahendite ning jätkutoe puudumist. „Uuringu tulemused annavad meile kindluse minna selle programmi rakendamisega edasi."

MDFT projekti juht Jako Salla ütles, et uudse programmi kasutuselevõtt tõi olulise pöörde sellesse, kuidas alaealisi õigusrikkujaid Eestis koheldakse.

„MDFT erineb muudest Eestis rakendatavatest karistus- ja mõjutusvahenditest ja teraapiaprogrammidest eelkõige intensiivse ja tervikliku käsitluse poolest. Programmis ei piirduta ainult noore nõustamisega, vaid muudetakse tema elukeskkonda ja sel moel tuuakse tema ellu pööre. Selle nimel tehakse tihedat tööd eelkõige pere ja kooliga," võttis Salla programmi idee kokku.

MDFT-d viivad alates 2015. aastast üle Eesti ellu sotsiaalkindlustusameti teraapiameeskonnad. Noori suunavad sellesse programmi politsei, prokuratuur, kriminaalhooldajad, kohus ja alaealiste komisjonid. Eesmärk on vähendada noorte korduvate õigusrikkumiste riski ja pakkuda alternatiivi noorte paigutamisele kinnistesse asutustesse.

Tallinna tänavatelt hoiti mullu eemal ligi 600 000 kasutatud süstalt
© Sputnik / Олег Золото

Samuti kasutatakse programmi Viru ja Tallinna vanglas, Maarjamaa hariduskolleegiumis ning Tallinna laste turvakeskuses viibivate noorte puhul — seal on programmi eesmärk aidata noorel ja perel kohaneda kinnise asutusega ning valmistada ette ja toetada koju naasmist.

MDFT programmi on läbinud ligi 200 noort ja peret, keskmiselt teevad terapeudid üle Eesti tööd korraga ligi 100 perega. Programmi rakendamist sotsiaalkindlustusametis rahastati kuni märtsini 2017 Euroopa Majanduspiirkonna programmist „Riskilapsed ja —noored", alates aprillist rahastatakse programmi riigieelarvest.

Uuring valmis Euroopa Majanduspiirkonna toetuste programmi „Riskilapsed ja —noored" kaasrahastamisel. Uuring on kättesaadav Praxise kodulehel.

52
Tagid:
programm, rikkumine, kuritegevus, noored, MDFT, Praxis, Justiitsministeerium, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega