Nordica soetab LHV abiga kaks lisalennukit, illustratiivne foto

Pensionifondide raha investeeritakse lennundusse

41
(Uuendatud 14:07 19.04.2017)
LHV pank investeerib lennundusse kahe lennuki ostmisega 25 miljonit eurot ja võtab selleks osa vahendeid pensionifondidest

TALLINN, 19. aprill — Sputnik. Rahvuslik lennufirma Nordica kasvatab oma lennukiparki kahe CRJ900 tüüpi lennuki võrra. Lennukite ostmiseks ning Nordicale rentimiseks emiteerib riigile kuuluv Transpordi Varahaldus OÜ 25 miljoni euro ulatuses võlakirju. Võlakirjade ostjaks on võrdsetes osades LHV pensionifondid ja LHV Pank, teatab pank pressiteate vahendusel.

Transpordi Varahaldus OÜ (TVH) emiteerib 25 miljoni euro ulatuses võlakirju 8-aastase tähtajaga. Võlakirjade ostjaks on võrdsetes osades LHV pensionifondid ning Eesti kapitalil põhinev LHV Pank. THV kasutab saadud kapitali kahe CRJ900 tüüpi lennuki soetamiseks ning edasi rentimiseks Nordicale.

TVH juhatuse liikme Ergo Blumfeldti sõnul on seni nelja CRJ900 tüüpi lennukit omanud äriühingu tegevuse laiendamisele eelnenud põhjalik finantsanalüüs ning esimese majandusaasta positiivsed tulemused. TVH on riigi äriühing, mille eesmärgiks on toimida riigile kuuluva investeerimisettevõttena, finantseerida ja hallata investeeringuid põhivaradesse transpordisektoris.

LHV pensionifondide juht Andres Viisemann sõnas, et Transpordi Varahaldus on noor, kuid tugev ettevõte ning võlakirjadel on hea tagatis. „Oleme veendunud, et Nordicat, kelle kasutusse ostetavad lennumasinad lähevad, ehitatakse mõistlikult. Igat suuremat sammu astutakse ainult siis, kui on piisav kindlus, et see on majanduslikult kasulik ning parandab nii Nordica kui ka Eesti lennunduse positsiooni," ütles Viisemann.

„See on just selline tehing, mille laadseid tahaks pensionifondidega järjest rohkem teha. Teenime tulu oma pensionifondide klientidele, kuid teeme seda viisil, millest on kasu ka kogu Eesti ühiskonnale," lisas LHV pensionifondide juht.

Eesti rahvuslik lennufirma Nordica laiendab plaanipäraselt äritegevust eksporditeenuste vallas ja saadavad lennukid lähevad ärimahu kasvu toetamiseks. Ettevõtte finantsjuhi Ahto Pärli sõnul jääb üks õhusõidukitest lendama Nodica enda liinivõrku ja teine alustab reisijate teenindamist LOT Polish Airline liinidel. Pärl ütles, et üks olemasolev CRJ700 vahetatakse välja suurema CRJ900 vastu ja väiksem lennuk jääb varulennukiks Tallinna lennuväljale.

"Nordica lennukipark ja lendude maht on kasvanud piirini, kus majanduslikus mõttes on mõistlik omada enda varulennukit. See tõstab veelgi meie teenuse kvaliteeti ja selle stabiilsust, ning aitab kulusid kokku hoida," lisas Pärl.

Tallinna lennujaam
© Sputnik / Владимир Иванов

Kokkulepete kohaselt saabub esimene lennuk Tallinnasse juunis ja teine juulis. Mõlemad õhusõidukid alustavad opereerimist hiljemalt augusti alguses. Tegemist on 2011. aastal Kanadas Bombardieri tehases toodetud ja hästi hooldatud lennukitega, mis on võrdväärsed Nordica olemasolevate mudelitega. Eesti lennufirma jätkab sama tüübi strateegiat, et maksimeerida lennukipargi kuluefektiivset käitamist.

Käesoleva tehingu näol on tegemist läbi ajaloo suurima kommertskapitali kaasamisega Eesti lennundusse. Varasemalt on peamisteks finantseerijateks olnud omanik- või partnerfirmad ning riik. Nordica juhtide sõnul annab see tunnistust sellest, et Eesti kapitalil on tugev alus uskuda rahvusliku lennufirma ärimudeli toimimisse ja jätkusuutlikkusse. Finantseerija jaoks tegi otsuse langetamise lihtsamaks ettevõtte läbipaistvus ja struktuur, mis võimaldab eristada riske, ning pakkuda neile vastavalt parimat finantseerimislahendust.

"Usaldusnivoo Eesti lennunduse vastu on tänasega tõusnud uuele tasemele. Me oleme algusest peale uskunud, et liigume õiges suunas ja antud tehing on üheks tugevaks tõestuseks toimivale strateegiale," kinnitas Pärl.

41
Tagid:
pensionifond, ost, investeering, lennuk, Nordica, LHV, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega