Eestis on EL-i suurim sooline palgalõhe, illustratiivne foto

Naised ja mehed peavad võrdväärse töö eest saama võrdset tasu

53
(Uuendatud 19:31 10.04.2017)
Eesti on endiselt Euroopa Liidu suurima palgalõhega riik, jättes konkurendid kaugele maha - iga mehe teenitud euro kohta maksti Euroopas naisele 84 senti, Eesti naisele vaid 73 senti

TALLINN, 10. aprill — Sputnik. Peaminister Jüri Ratas osutas tänasel võrdse palga päeval, et peame ühiskonnana tunnistama soolist palgaerinevust kui tõsist probleemi ning astuma selgeid samme sellega tegelemiseks, vahendas valitsuse kommunikatsioonibüroo.

„Sooline palgaerinevus on Eesti jaoks oluline ühiskondlik probleem, mis vajab senisest enam tähelepanu ja selgeid meetmeid ebavõrdsusega võitlemiseks. Eurostati andmete kohaselt oleme me palgalõhe statistikas oma 26,9%-ga konkurentsitult Euroopa tipus ning see olukord on püsinud muutumatuna juba mitmeid aastaid. Meie sõnum peab siinkohal olema ühene ja selge — naised ja mehed peavad võrdväärse töö eest saama võrdset tasu," ütles Ratas.

„Palkade erinevus ei väljendu vaid kord kuus, palgapäeval, vaid sellega kaasneb terve hulk negatiivseid tegureid, mis mõjutavad ühiskonda ja ebavõrdsust laiemalt. Palkade erinevus kandub tööelust edasi pensionipõlve, naiste madalamad palgad mõjutavad nende kasvatatavate laste igapäevaelu ja tulevikku ning sissetulekute erinevus seab naised lähisuhtes majanduslikku sõltuvusse," ütles Ratas ja lisas, et ühiskonna turvatunde ja võrdsuse parandamiseks peame lõpetama naiste ebavõrdse kohtlemise."

EL-s keskmiselt teenisid naised 2014. aastal 16,1 protsenti väiksemat palka kui mehed.
© Sputnik / Сергей Пятаков

„Praegu ametisolev valitsus on oma tegevusprogrammis selgelt öelnud, et me tegeleme soolise palgalõhe vähendamisega, suurendame naiste osakaalu riigijuhtimises ning soodustame tasakaalus valimisnimekirju," ütles Ratas. Peaministri sõnul on palgalõhe vähendamisele kaasa aitamisel olulised tegevused ka näiteks naiste tugikeskuste ja ohvriabi teenustesse panustamine, naistevastase ja perevägivalla vastu võitlemine, aga ka paindliku vanemapuhkuse ja —hüvitiste süsteemi loomine ning lasteaiakohtade kättesaadavuse parandamine.

„Need on kõik meetmed, mis võivad pikemas perspektiivis viia palgaerinevuste vähenemiseni, kuid lisaks muudatustele seadusandluses vajame eelkõige ühiskondlike hoiakute muutust," sõnas peaminister.

Ossinovski: avaliku sektori palgavahemikud olgu organisatsioonide sees avalikud

Tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski rõhutas, et üks tõhusamaid meetmeid meeste ja naiste palgaerinevuste vähendamiseks on palgavahemike avalikustamine organisatsioonide sees ning eeskuju peab näitama avalik sektor, vahendas sotsiaalministeerium.

„Võrdse palga põhimõtte juurdumiseks on oluline, et kogu avalikul sektoril oleks kohustus avalikustada töötajate palgavahemikud organisatsiooni sees. Täna on avaliku teenistuse seaduse alusel avalikud kõikide ametnike töötasud, kuid seda nõuet tuleb laiendada ka riigi- ja kohalike omavalitsusüksuste asutustes, sihtasutustes ja äriühingutes töölepinguga töötavatele inimestele," ütles minister.

„Palkade avalikustamine on soolise palgalõhe vähendamisel võtmetähtsusega, ühtlasi muudab see organisatsioonikultuuri läbipaistvamaks, palgapoliitika õiglasemaks ning säästab nii tööandja kui tööotsija aega värbamisel, kuna mõlemale poolele on teise poole võimalused ja huvid selgemalt teada. Tööturu efektiivseks toimimiseks on oluline, et kõigil tööturu osapooltel on informatsioonile võrdne ligipääs, kõik tunnevad end tööturul turvaliselt ega pea kartma diskrimineerimist." Minister tõi näiteks sotsiaalministeeriumi, mis avaldab palgavahemikud juba töökuulutustes. „Kutsume selle algatusega liituma ka erasektorit," lausus Ossinovski.

Praegu on rahandusministeeriumis koostamisel avaliku teenistuse asutusepõhine soolise palgalõhe analüüs, mis valmib tänavu suveks. Seejärel asub sotsiaalministeerium selle põhjal välja töötama täiendavaid ettepanekuid palgalõhe vähendamise meetmete rakendamiseks.

Uuringud on kinnitanud, et palkade avalikustamine ja parema palgastatistika kogumine on Euroopa Liidu riikides üks olulisemaid meetmeid soolise palgalõhe vähendamisel ning võrdväärse töö eest võrdse palga põhimõtte järgimisel. Senini on suur osa töötasusid Eestis kujunenud läbirääkimiste tulemusena, olgugi, et seadus näeb ette sama või võrdväärse töö eest võrdse palga maksmise naistele ja meestele. 

Palgalõhe debatt „Sõnadelt tegudeni"

Sotsiaalministeeriumi võrdse palga päeva puhul korraldatud palgalõhe debatt „Sõnadelt tegudeni" toimus täna Solarise keskuse aatriumis. Palgalõhe lahenduste üle arutlesid tervise- ja tööminister Jevgeni Ossinovski, soolise võrdõiguslikkuse nõukogu esimees professor Rainer Kattel, investeerija ja õpetaja Kristi Saare, Swedbank ASi personalijuht Ülle Matt ning Skype'i personalijuht Merle Liisu Lindma. Debatti juhtis ajakirjanik Rain Kooli.

"Sooline palgalõhe on ebaõiglane ja lubamatu. Uuringud kinnitavad, et enamik inimestest peavad soolist palgalõhet oluliseks probleemiks. Seega ei pea me enam kulutama aega vaidlustele palgalõhe olemasolu üle, vaid meil tuleb välja pakkuda konkreetsed lahendused võrdse kohtlemise edendamiseks tööturul," ütles minister Ossinovski. 

„Loomulikult on tegemist kompleksse probleemiga, mida ei saa lahendada kiiresti ühe seadusemuudatusega. See eeldab nii inimeste kui ka ettevõtete paremat teadlikkust, aga ka riiklikke samme. Peame muutma vanemahüvitise süsteemi, et motiveerida isasid laste kasvamisse enam panustada. Peame tagama igale lapsele lasteaiakoha. Kindlasti on vaja võrdse palga küsimusega tegeleda ka iga ettevõtte tasandil, kus erinevat palka makstakse. Üksikute sammude mõjuna suureneb ka sooline võrdsus," lisas Ossinovski.

Naistrammijuhid teenivad oma meeskolleegidest 12% enam
© Sputnik / Вадим Анцупов

Sotsiaalministeerium avalikustas täna 9.-12. klassi õpilaste palgalõhe teemalise kirjanduskonkursi parimad tööd. Kokku laekus konkursile 50 kirjatööd, sealhulgas esseed, luuletused ja 1 laul. Noored tõid palgalõhe põhjustena välja eelkõige soolisi stereotüüpe, millega puututakse kokku nii koolis, kodus kui ka meedias. Läbivaks teemaks oli naiste ja meeste tegelike omaduste ja vajaduste ning iganenud soorollide vastuolu tänapäeva ühiskonnas.

Võidutööde autoriteks on 12. klassi õpilased Saskia Vunk ning Marta-Liisa Talvet Hugo Treffneri Gümnaasiumist, 12. klassi õpilased Rasmus Rummo ja Marilyn Loomets Tallinna 21. Koolist ning 12. klassi õpilane Grete Sirge Jaan Poska Gümnaasiumist.

Võrdse palga päeval juhitakse palgalõhele tähelepanu ka toitlustusasutustes üle Eesti. Eesti Ettevõtlike Naiste Assotsiatsiooni eestvedamisel toimub nädala jooksul taas üle Eesti tilliga ja tillita kampaania, kus sööke pakutakse kahe erineva hinnaga. Tilliga eine on palgalõhe protsendi võrra kallim kui samasugune eine ilma tillita. Lisaks küpsetatakse täna restoranides palgalõhet, mis tähendab, et menüüs on palgalõhe temaatikale ja ehmatavale protsendile tähelepanu tõmbav maitsev lõheroog.

Sotsiaalministeerium jagab küpsetatud palgalõhe kõrvale ka temaatilist infotrükist, mille saab hõlpsalt voltida lõhekujuliseks. Voldikud on kujundanud kunstnik Kärt Hammer, kampaanias osaleb üle Eesti umbes 40 söögikohta.

53
Tagid:
sooline, probleem, palgalõhe, Võrdse palga päev, valitsus, sotsiaalministeerium, Jevgeni Ossinovski, Jüri Ratas, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega