Eesti president Kersti Kaljulaid vastas intervjuus Venemaa raadiojaama Ehho Moskvõ esitatud küsimustele NATO jõudude paigutamisest riiki, XXI sajandi migratsioonist ja sellest, kuidas NSVL tegi ülekohut tema perekonnale

Kaljulaid: "Nõukogude okupatsiooni" kahju ei saa korvata kompensatsioonidega

203
(Uuendatud 15:18 03.04.2017)
Eesti president rääkis raadiole "Ehho Moskvõ" Venemaa ähvardustest, heast suhtumisest migrantidesse ja sellest, et eestlased ei vala oma viha välja lihtsate venelaste peale

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid vastas intervjuus Venemaa raadiojaama "Ehho Moskvõ" esitatud küsimustele NATO jõudude paigutamisest riiki, XXI sajandi migratsioonist ja sellest, kuidas NSVL tegi ülekohut tema perekonnale.

Venemaa ähvardused on arusaamatud

Vastates küsimusele, kas Eesti territooriumile rahvusvahelise pataljoni paigutamine suurendab või vähendab Venemaa ja NATO vahelise sõjalise kokkupõrke ohtu, vastas Kaljulaid: "Saan vaid korrata NATO peasekretär Jens Stoltenbergi, kes on korduvalt öelnud, et NATO heidutuspotentsiaal on proportsionaalne kujunenud julgeolekuolukorraga. Ja see käib kõikide ilmakaarte, mitte ainult idasuuna kohta. Just sellest meie liitlased räägivad. NATO on kaitseorganisatsioon."

Arendades mõtet sellest, millise konkreetse Venemaast lähtuva ohu tõrjumiseks paigutab Eesti oma territooriumile NATO sõjalisi jõude, vastas Kaljulaid, et see on "NATO heidutusseisukoht" ja allianss "kaitseb kõiki oma liitlasi" alati. Mille eest NATO kavatseb Eestit kaitsta, jättis president vastamata.

Kaljulaid teatas, et Venemaa üritab mõjutada Helsingi lepetest tulenevat "rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri". Nendes lepetes on öeldud, et "igal riigil on õigus iseseisvalt otsustada, milliseid relvajõude oma territooriumile paigutada," märkis president. Tema arvates on neid põhimõtteid rikutud ja see on ohuks mitte mingile konkreetsele riigile, vaid rahvusvahelisele julgeolekule tervikuna. 

Eesti tegutseb Venemaa suunal ainult kooskõlastatult Euroopa Liiduga

Euroopa Liit võttis 2016. aastal kasutusele Venemaaga poliitilise dialoogi põhimõtte ja Eesti järgib seda alati, ütles Kaljulaid. Igal Euroopa Liidu 28 liikmesriigist on õigus oma seisukoht avaldada, kuid ühtne käitumine töötatakse välja üheskoos. Eesti "rakendab jõupingutusi" ühtse poliitika väljatöötamiseks.

Mis puutub Eestis elavatesse Venemaa Föderatsiooni kodanikesse, neid on praegu umbes 9%, siis ei pea Kaljulaid neid probleemiks, sest "inimesed võivad elada ja töötada seal, kus neile meeldib", sellised on Euroopa reeglid praegu. "Kui inimesed viibivad siin seaduslikult, kui nad elavad siin, kui neil on topeltkodakondsus või ainult Venemaa kodakondsus või Läti kodakondsus või USA kodakondsus — tere tulemast! Nad võivad siin elada ja töötada," ütles Eesti president veendunult.

Vastates küsimusele tehtud ettepanekust kehtestada 25-aastane tähtaeg mittekodanikele kodakondsuse saamiseks, ütles Kaljulaid, et see on ettepanek alustada diskussiooni keelenõuete leevendamisest kodakondsuse saamisel inimestele, kes on elanud Eestis kauem kui veerand sajandit.

"Loomulikult on Eestis inimesi, kes arvavad, et need 60-70-aastased inimesed, kes eesti keelt ei valda, võiksid saada Eesti kodakondsuse ja nendele võib seda protseduuri lihtsustada. Seda arutatakse ühiskonnas, kuid konkreetseid ettepanekuid veel pole," märkis president.

Kaljulaidi arvates on kodakondsusest olulisem õigus inimväärikusele ja vabadusele. Eesti, nagu väidab riigipea, tagab need õigused igaühele.

Migratsioon on aja märk

Kaljulaid peab massilist migratsiooni, nagu ka tehnoloogilist progressi, XXI sajandile omaseks. President arvab, et ka tema neli last "muudavad oma elupaika". Euroopa muutub, konstateeris ta. Juba üle aasta, ütles Kaljulaid, võtab Eesti vastu inimesi, kes on põgenenud Süüria sõja eest, paljud neist tulevad Kreeka ja Türgi kaudu.

Vaid 2% eestlastest arvab, et migrandid kujutavad endast probleemi. Eestisse tuli 2016. aastal 9 tuhat inimest nii Euroopa Liidust, kui ka väljastpoolt. Kaljulaid leiab, et sotsiaal-majanduslikud elamistingimused Eestis vastavad sellele ja migrandid on sulandunud Eesti ühiskonda.

Samal ajal tunnistas riigipea, et Euroopa suutlikkus sõja jalust põgenenuid vastu võtta pole piiramatu. Nad vajavad erilist tähelepanu, sest sõjast niigi traumeerituna tuleb neil hakata õppima uut keelt, nende lapsed peavad minema kooli. Relvakonflikti piirkondadest tulnuid ei saa panna ühete patta nendega, kes üritavad Euroopasse tulla vaid tasuva töö otsinguil, märkis Kaljulaid. Viimaste jaoks on kehtestatud eraldi juriidilised mehhanismid.

Migrantidel on oma rahvuslikud ja usulised traditsioonid, kuid Eestis on omad, tuletas riigipea meelde. Nimetades Eesti ühiskonda vabaks, avaldas president lootust, et siia elama asuvad inimesed on valmis austama kohalikke traditsioone ja nendest kinni pidama.

See käib ka riietuse, sealhulgas mosleminaistele tavapärase hidžaabi kohta. Kas seda kanda või mitte, saab Kaljulaidi arvates reguleerida mitte seaduste, vaid heanaaberliku dialoogiga.

Ajalugu mäletatakse, kuid viha välja ei valata

Käsitledes Eestis väidetavalt toimunud "nõukogude okupatsiooni" ütles Kersti Kaljulaid, et "intellektuaalsest seisukohast" oleks huvitav kokku arvestada, kui palju Eesti majandus selle tõttu kaotas, kuid peamine, mis NSV Liidu ajal juhtus, oli Eesti vabaduse kaotus. Selles kontekstis poleks kompensatsioonidest ja reparatsioonidest abi.

"Nõukogude riik karistas mu vanaema. Nad ei saanud karistada minu vanaisa, kuid tervikuna tegid nad kurja mu perekonnale. Ja mingi kompensatsiooniga seda heaks teha ei ole võimalik," märkis Kaljulaid. President ütles samuti, et Eesti ei unusta kunagi eestlaste küüditamist Siberisse Stalini ajal. Nende sündmuste aastapäev on neil päevil.

Siiski arvab Kaljulaid, et see valus teema ei ole enam Eesti ja Venemaa tüliõunaks, sest jutt on NSV Liidust ja väidetava "okupatsiooni" teema on seotud just sellega. Tema arvates on see osa ajaloost, mida lapsed peavad teadma.

President märkis, et mitte kõik Eestis elavad venekeelsed inimesed ei tulnud Eestisse vabatahtlikult, neid sunniti selleks. "Inimlikul tasandil" sai ta sellest teada oma kolleegidelt, kui töötas veel direktorina elektrijaamas, mis valmis 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks.

"Selles küsimuses ei ole arusaamatusi," lõpetas Kaljulaid. Tema arvates ei ole eestlased viha selle eest välja valanud lihtsate inimeste peale. Eesti võimude seisukoht on, et need repressioonid pani toime stalinlik režiim.

203
Tagid:
migrandid, ähvardus, venelased, eestlased, intervjuu, Ehho Moskvõ, NSV Liit, NATO, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa