Eesti president Kersti Kaljulaid vastas intervjuus Venemaa raadiojaama Ehho Moskvõ esitatud küsimustele NATO jõudude paigutamisest riiki, XXI sajandi migratsioonist ja sellest, kuidas NSVL tegi ülekohut tema perekonnale

Kaljulaid: "Nõukogude okupatsiooni" kahju ei saa korvata kompensatsioonidega

224
(Uuendatud 15:18 03.04.2017)
Eesti president rääkis raadiole "Ehho Moskvõ" Venemaa ähvardustest, heast suhtumisest migrantidesse ja sellest, et eestlased ei vala oma viha välja lihtsate venelaste peale

TALLINN, 3. aprill — Sputnik. Eesti president Kersti Kaljulaid vastas intervjuus Venemaa raadiojaama "Ehho Moskvõ" esitatud küsimustele NATO jõudude paigutamisest riiki, XXI sajandi migratsioonist ja sellest, kuidas NSVL tegi ülekohut tema perekonnale.

Venemaa ähvardused on arusaamatud

Vastates küsimusele, kas Eesti territooriumile rahvusvahelise pataljoni paigutamine suurendab või vähendab Venemaa ja NATO vahelise sõjalise kokkupõrke ohtu, vastas Kaljulaid: "Saan vaid korrata NATO peasekretär Jens Stoltenbergi, kes on korduvalt öelnud, et NATO heidutuspotentsiaal on proportsionaalne kujunenud julgeolekuolukorraga. Ja see käib kõikide ilmakaarte, mitte ainult idasuuna kohta. Just sellest meie liitlased räägivad. NATO on kaitseorganisatsioon."

Arendades mõtet sellest, millise konkreetse Venemaast lähtuva ohu tõrjumiseks paigutab Eesti oma territooriumile NATO sõjalisi jõude, vastas Kaljulaid, et see on "NATO heidutusseisukoht" ja allianss "kaitseb kõiki oma liitlasi" alati. Mille eest NATO kavatseb Eestit kaitsta, jättis president vastamata.

Kaljulaid teatas, et Venemaa üritab mõjutada Helsingi lepetest tulenevat "rahvusvahelist julgeolekuarhitektuuri". Nendes lepetes on öeldud, et "igal riigil on õigus iseseisvalt otsustada, milliseid relvajõude oma territooriumile paigutada," märkis president. Tema arvates on neid põhimõtteid rikutud ja see on ohuks mitte mingile konkreetsele riigile, vaid rahvusvahelisele julgeolekule tervikuna. 

Eesti tegutseb Venemaa suunal ainult kooskõlastatult Euroopa Liiduga

Euroopa Liit võttis 2016. aastal kasutusele Venemaaga poliitilise dialoogi põhimõtte ja Eesti järgib seda alati, ütles Kaljulaid. Igal Euroopa Liidu 28 liikmesriigist on õigus oma seisukoht avaldada, kuid ühtne käitumine töötatakse välja üheskoos. Eesti "rakendab jõupingutusi" ühtse poliitika väljatöötamiseks.

Mis puutub Eestis elavatesse Venemaa Föderatsiooni kodanikesse, neid on praegu umbes 9%, siis ei pea Kaljulaid neid probleemiks, sest "inimesed võivad elada ja töötada seal, kus neile meeldib", sellised on Euroopa reeglid praegu. "Kui inimesed viibivad siin seaduslikult, kui nad elavad siin, kui neil on topeltkodakondsus või ainult Venemaa kodakondsus või Läti kodakondsus või USA kodakondsus — tere tulemast! Nad võivad siin elada ja töötada," ütles Eesti president veendunult.

Vastates küsimusele tehtud ettepanekust kehtestada 25-aastane tähtaeg mittekodanikele kodakondsuse saamiseks, ütles Kaljulaid, et see on ettepanek alustada diskussiooni keelenõuete leevendamisest kodakondsuse saamisel inimestele, kes on elanud Eestis kauem kui veerand sajandit.

"Loomulikult on Eestis inimesi, kes arvavad, et need 60-70-aastased inimesed, kes eesti keelt ei valda, võiksid saada Eesti kodakondsuse ja nendele võib seda protseduuri lihtsustada. Seda arutatakse ühiskonnas, kuid konkreetseid ettepanekuid veel pole," märkis president.

Kaljulaidi arvates on kodakondsusest olulisem õigus inimväärikusele ja vabadusele. Eesti, nagu väidab riigipea, tagab need õigused igaühele.

Migratsioon on aja märk

Kaljulaid peab massilist migratsiooni, nagu ka tehnoloogilist progressi, XXI sajandile omaseks. President arvab, et ka tema neli last "muudavad oma elupaika". Euroopa muutub, konstateeris ta. Juba üle aasta, ütles Kaljulaid, võtab Eesti vastu inimesi, kes on põgenenud Süüria sõja eest, paljud neist tulevad Kreeka ja Türgi kaudu.

Vaid 2% eestlastest arvab, et migrandid kujutavad endast probleemi. Eestisse tuli 2016. aastal 9 tuhat inimest nii Euroopa Liidust, kui ka väljastpoolt. Kaljulaid leiab, et sotsiaal-majanduslikud elamistingimused Eestis vastavad sellele ja migrandid on sulandunud Eesti ühiskonda.

Samal ajal tunnistas riigipea, et Euroopa suutlikkus sõja jalust põgenenuid vastu võtta pole piiramatu. Nad vajavad erilist tähelepanu, sest sõjast niigi traumeerituna tuleb neil hakata õppima uut keelt, nende lapsed peavad minema kooli. Relvakonflikti piirkondadest tulnuid ei saa panna ühete patta nendega, kes üritavad Euroopasse tulla vaid tasuva töö otsinguil, märkis Kaljulaid. Viimaste jaoks on kehtestatud eraldi juriidilised mehhanismid.

Migrantidel on oma rahvuslikud ja usulised traditsioonid, kuid Eestis on omad, tuletas riigipea meelde. Nimetades Eesti ühiskonda vabaks, avaldas president lootust, et siia elama asuvad inimesed on valmis austama kohalikke traditsioone ja nendest kinni pidama.

See käib ka riietuse, sealhulgas mosleminaistele tavapärase hidžaabi kohta. Kas seda kanda või mitte, saab Kaljulaidi arvates reguleerida mitte seaduste, vaid heanaaberliku dialoogiga.

Ajalugu mäletatakse, kuid viha välja ei valata

Käsitledes Eestis väidetavalt toimunud "nõukogude okupatsiooni" ütles Kersti Kaljulaid, et "intellektuaalsest seisukohast" oleks huvitav kokku arvestada, kui palju Eesti majandus selle tõttu kaotas, kuid peamine, mis NSV Liidu ajal juhtus, oli Eesti vabaduse kaotus. Selles kontekstis poleks kompensatsioonidest ja reparatsioonidest abi.

"Nõukogude riik karistas mu vanaema. Nad ei saanud karistada minu vanaisa, kuid tervikuna tegid nad kurja mu perekonnale. Ja mingi kompensatsiooniga seda heaks teha ei ole võimalik," märkis Kaljulaid. President ütles samuti, et Eesti ei unusta kunagi eestlaste küüditamist Siberisse Stalini ajal. Nende sündmuste aastapäev on neil päevil.

Siiski arvab Kaljulaid, et see valus teema ei ole enam Eesti ja Venemaa tüliõunaks, sest jutt on NSV Liidust ja väidetava "okupatsiooni" teema on seotud just sellega. Tema arvates on see osa ajaloost, mida lapsed peavad teadma.

President märkis, et mitte kõik Eestis elavad venekeelsed inimesed ei tulnud Eestisse vabatahtlikult, neid sunniti selleks. "Inimlikul tasandil" sai ta sellest teada oma kolleegidelt, kui töötas veel direktorina elektrijaamas, mis valmis 1980. aasta Moskva olümpiamängudeks.

"Selles küsimuses ei ole arusaamatusi," lõpetas Kaljulaid. Tema arvates ei ole eestlased viha selle eest välja valanud lihtsate inimeste peale. Eesti võimude seisukoht on, et need repressioonid pani toime stalinlik režiim.

224
Tagid:
migrandid, ähvardus, venelased, eestlased, intervjuu, Ehho Moskvõ, NSV Liit, NATO, Kersti Kaljulaid, Eesti, Venemaa
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega