Jelena Žukova võttis 2008. aastal kahetoalise korteri ostmiseks Swedbankist eluasemelaenu

Panganduse pihtide vahel

184
(Uuendatud 00:33 27.03.2017)
Sputnik Eesti jätkab asjaolude uurimist, mis võimaldasid pangandussüsteemil ja riigi kohtuvõimul alaealise tema perekonna võlgade eest vastutama panna

TALLINN, 26. märts — Sputnik. Kohus mõistis alaealiselt Artur Žukovilt kinnisvarafirma kasuks välja tolle saamatajäänud tulu.

Esimest osa Artur Žukovi loost lugege siit

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, võttis tol ajal alles 10-aastase Arturi ema Jelena Žukova 2008. aastal kahetoalise korteri ostmiseks Swedbankist eluasemelaenu. Tol ajal jagasid pangad laenu igale vastutulijale. Laenu tagatiseks seati hüpoteek nii ostetavale korterile kui ka Jelena vanemate nõusolekul nende kahetoalisele korterile.

Majanduskriisi puhkedes sattus Jelena rahalistesse raskustesse ja ega suutnud enam õigeaegsalt laenumakseid teha. Olukorra päästmiseks võttis ta uue väikelaenu Swedbankist, laenu Bigbankist ja eluaseme rekapitaliseerimislaenu Swedbank'ist.

Laenuorjusest pääseda see aga ei aidanud. Lõpuks müüs Jelena oma korteri ja tema vanemate korter müüdi enampakkumisel "võileivahinnaga". Korteri uueks omanikuks sai Eesti Investorite Grupp OÜ selle omaniku Meelis Neelovi isikus, kes lubas Arturil ja tema perekonnal suuremeelselt veel kolm aastas selles korteris elada ja esitas siis solidaarkostjatena Arturi ja tema pereliikmete vastu hagi saamata jäänud üüritulu nõudes.

Nii sai Arturist 16-aastaselt võlgnik vaatamata sellele, et lapsena polnud tal võimalik oma elukohta ja —tingimusi valida, laenude võtmise üle otsustada, töötada ega isegi tema vastu esitatud haginõudest teavitatud saada.

Tavaline kriisiaja lugu: pole korterit ega raha

Kuidas sai nii juhtuda, et pärast kahe Lasnamäe korteri müüki, mille hindamisega tagatisena pank nõus oli, on perekond ikka veel pangale võlgu? Sputnik Eesti järelepärimisele Arturi ema laenuvõlgnevuse kohta seletas pank, kuidas kliendi võlgnevus struktureeriti ja kuidas pärast Jelena kinnisvara müüki toimus laenu tagasimaksete arvestus.

Jelena laenukohustuste summa Swedbankile (arvestades teisi laene) ulatus 88 129,50 euroni. Tema võlgnevus pangale korteri müügi hetkel oli 75 795,35 eurot. Korter müüdi 40 247,88 еuroga (630 000 EEK), kuid võlgnevus pangale vähenes vaid 21 917,16 еuro võrra.

Kohtutäitur Elin Vilippus sai korteri müügist 40 247,88 eurot ja kandis Swedbankile 34 294,22 еurot. Vahe — 5953,66 еurot läks Bigbank'ist võetud laenu kustutamiseks, korteri kommunaalkulu võlgnevuse kustutamiseks ja kohtutäituri teenustasuks. Pank kustutas omakorda väikelaenuvõlgnevuse Swedbank'ile ja Swedbank'i eluasemelaenu rekapitaliseerimise võlgnevuse 10 086,63 eurot.

Laenulepingujärgsete võlgnevuse kindlaksmääramisel arvestati mitte ainult laenu baasosa, vaid ka laenu ja viivist ja intressi. Lisaks arvestas pank laenu- ja kinnisvara kindlustamise lepingute teenindustasu ja täitemenetluse kulud.

Selle tulemusena maksis Jelena Žukova ainuüksi viivisintressi ja laenulepingute täitemenetluse kulu ja täituri tasu eest 5388 еurot.

Pank oleks võinud soovi korral võlgnevuse ka maha kanda

Pank lõpetas asja täiturile üleandmisega eelmise laenulepingu, kuid laenulepingu järgne võlgnevus jäi Jelena Žukoval üles ja selle peale sõlmis pank uue laenulepingu.

Uus leping sõlmiti laenusummale 57 557 еurot ja selle tagatiseks seati hüpoteek Jelena vanemate korterile. Pank andis talle kuueks kuuks maksepuhkust. Pärast puhkuse lõppu maksed ei jätkunud ja Jelena vanemate korter anti pandi realiseerimiseks kohtutäiturile ja müüdi peagi enampakkumisel 25 400 euro eest.

Perekonna häving sellisest tehingust korteri turuhinnaga võrreldes oli umbes 17 000 eurot. Jelena võlgnevust oli jooksvalt näha tema pangakontol internetipangas. Pärast seda, kui Arturi lugu jõudis meediasse, andmeid Jelena võlgnevuse kohta seal enam nähtavad ei olnud. Sputnik Eestile saadetud vastus selgitas Swedbank olukorda.

Swedbank'i kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi sõnul oli panga nõue 38 727,80 eurot ja üle 30 000 еuro kandis pank 2016. aastal kahjumisse. Kaljundi märkis, et sellisteks puhkudeks ei ole pankadel mingeid standardlahendusi. Neid meetmeid kohaldati konkreetselt Jelena Žukovale.

Ülimat õiglust ei maksa oodata

Sellistel juhtudel on pangale etteheidete tegemine mõttetu. Kaljundi sõnul täitsid panga töötajad vaid panganduses kehtivaid eeskirju ja seadusi.

Pangatingimuste mitteteadmine või nendest ebapiisav arusaamine ei vabasta klienti isiklikust vastutusest. Pangaklient peab aru saama, et otsuse teeb ta iseseisvalt ja kannab selle eest ka isiklikku vastutust. Selles seisnebki turumajanduse tingimustes pangasüsteemi iseärasus.

Eestis pööratakse alaealiste vastu suunatud kuritegudele erilist tähelepanu

Endise pangatöötaja ja Jelena Žukova vanemate korteri enampakkumisel müümise ühe osalise Anton Uustalu arvates tekitas pankade poliitika 2008-2013 aastatel nördimust.

Raskel kriisiajal oli pankadel võimalik pikendada maksegraafikuid ja vabastada kliente laenu baasosa tasumisest, et vähendada kinnisvaraturule tuleva kinnisvara hulka. Pangad aga ajasid selle asemel laenud võlgnevusse.

Uustalu meenutab, et kriisiperioodil müüsid pangad enampakkumisel kõike mis vähegi võimalik. Sellega hoogustasid pangad "niigi stagneerunud kinnisvaraturule üha uute objektide toomisega allakäiguspiraali veelgi."

Kui turg kukub, on objekti omandamine minimaalse võimaliku hinnaga üks spekulatiivne turutehnoloogia. Ja seda kasutasid need, kes üritasid langevast turust kasu lõigata.

Kõik riskid jäävad kliendile

Mõne aasta eest arutati Eestis laialt seadusemuudatust laenuriskide hajutamiseks pankade ja klientide vahel vääramatu jõu ilmnemise puhkudeks.

Nagu ütles Kaljundi, tehti selline seadusemuudatus 2015. aastal Lätis. Selle kohaselt peavad Läti pangad pakkuma klientidele tavalisele laenule lisaks ka alternatiivset, niinimetatud "võtmed lauale" varianti. Sel juhul on laenutagatiseks olev kinnisvara selle piisavaks tagatiseks.

Sel juhul võtab pank endale kliendi laenuga kaasnevad täiendavad riskid, kuid see suurendab ka kliendi laenu teenindamise kulusid — suureneb omafinantseerimise nõue ja laenuintress. Lätis kasutasid Swebanki statistika kohaselt "võtmed lauale" lahendust kõigest 5% klientidest.

Kaljundi sõnul on Eestis pangaklientide huvi saada laen võimalikult odavalt, kuid viimasel ajal hinnatakse üha põhjalikumalt ka oma riske. Ka pankade poliitika riskide hindamisel on nüüd palju konservatiivsem.

Nii on täna Swedbank'il ainult 0,2%-l eluasemelaenu võtnud klientidest tagasimaksevõlgnevus pikem kui 90 päeva. Nagu märkis Swedbank kommunikatsioonispetsialist, isegi kui inimestel tekivad probleemid laenu tagasimaksmisega (näiteks seoses töökaoha vahetuse või kaotusega), siis enamik lahendab need küllaltki kiiresti.

Aktiivne suhtlemine pangaga on stabiilsuse alus

Kaljundi soovitab, et kui inimene saab aru, et tal võivad mingil põhjusel tekkida probleemid laenu tagasimaksetega, tuleb tulla viivitamatult panka aja arutada olukorda oma laenuhalduriga. "Pangal on sellisteks puhkudeks välja töötatud rida lahendusi, mis valdavas enamuses aitavad klientidel raskeid aegu üle elada ja oma krediidimainet mitte määrida " — märkis Liidia Kaljundi.

Ka Anton Uustalu rõhutas pangaga püsivas kontaktis olemise tähtsust. Isegi juhul, kui pangad poevad isikuandmete kaitse seaduse taha (nagu meie loos Jelena vanematega, kes oma tütre laenuvõlgnevusest ei teadnud), tuleb taotleda pangalt teavet laenu tagastamise kohta.

Laenusaaja võib anda pangale korralduse avaldada pandieseme omanikule laenu teenindamist puudutav teave. Veelgi enam, tuleb nõuda, et pank esitaks selle pandieseme omanikule mitte ei saadaks järelepärimistele formaalseid vastuseid.

184
Tagid:
alaealine, vastutus, laen, Swedbank, kohus, Jelena Žukova, Artur Žukov, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega