Jelena Žukova võttis 2008. aastal kahetoalise korteri ostmiseks Swedbankist eluasemelaenu

Panganduse pihtide vahel

114
(Uuendatud 00:33 27.03.2017)
Sputnik Eesti jätkab asjaolude uurimist, mis võimaldasid pangandussüsteemil ja riigi kohtuvõimul alaealise tema perekonna võlgade eest vastutama panna

TALLINN, 26. märts — Sputnik. Kohus mõistis alaealiselt Artur Žukovilt kinnisvarafirma kasuks välja tolle saamatajäänud tulu.

Esimest osa Artur Žukovi loost lugege siit

Nagu Sputnik Eesti juba kirjutas, võttis tol ajal alles 10-aastase Arturi ema Jelena Žukova 2008. aastal kahetoalise korteri ostmiseks Swedbankist eluasemelaenu. Tol ajal jagasid pangad laenu igale vastutulijale. Laenu tagatiseks seati hüpoteek nii ostetavale korterile kui ka Jelena vanemate nõusolekul nende kahetoalisele korterile.

Majanduskriisi puhkedes sattus Jelena rahalistesse raskustesse ja ega suutnud enam õigeaegsalt laenumakseid teha. Olukorra päästmiseks võttis ta uue väikelaenu Swedbankist, laenu Bigbankist ja eluaseme rekapitaliseerimislaenu Swedbank'ist.

Laenuorjusest pääseda see aga ei aidanud. Lõpuks müüs Jelena oma korteri ja tema vanemate korter müüdi enampakkumisel "võileivahinnaga". Korteri uueks omanikuks sai Eesti Investorite Grupp OÜ selle omaniku Meelis Neelovi isikus, kes lubas Arturil ja tema perekonnal suuremeelselt veel kolm aastas selles korteris elada ja esitas siis solidaarkostjatena Arturi ja tema pereliikmete vastu hagi saamata jäänud üüritulu nõudes.

Nii sai Arturist 16-aastaselt võlgnik vaatamata sellele, et lapsena polnud tal võimalik oma elukohta ja —tingimusi valida, laenude võtmise üle otsustada, töötada ega isegi tema vastu esitatud haginõudest teavitatud saada.

Tavaline kriisiaja lugu: pole korterit ega raha

Kuidas sai nii juhtuda, et pärast kahe Lasnamäe korteri müüki, mille hindamisega tagatisena pank nõus oli, on perekond ikka veel pangale võlgu? Sputnik Eesti järelepärimisele Arturi ema laenuvõlgnevuse kohta seletas pank, kuidas kliendi võlgnevus struktureeriti ja kuidas pärast Jelena kinnisvara müüki toimus laenu tagasimaksete arvestus.

Jelena laenukohustuste summa Swedbankile (arvestades teisi laene) ulatus 88 129,50 euroni. Tema võlgnevus pangale korteri müügi hetkel oli 75 795,35 eurot. Korter müüdi 40 247,88 еuroga (630 000 EEK), kuid võlgnevus pangale vähenes vaid 21 917,16 еuro võrra.

Kohtutäitur Elin Vilippus sai korteri müügist 40 247,88 eurot ja kandis Swedbankile 34 294,22 еurot. Vahe — 5953,66 еurot läks Bigbank'ist võetud laenu kustutamiseks, korteri kommunaalkulu võlgnevuse kustutamiseks ja kohtutäituri teenustasuks. Pank kustutas omakorda väikelaenuvõlgnevuse Swedbank'ile ja Swedbank'i eluasemelaenu rekapitaliseerimise võlgnevuse 10 086,63 eurot.

Laenulepingujärgsete võlgnevuse kindlaksmääramisel arvestati mitte ainult laenu baasosa, vaid ka laenu ja viivist ja intressi. Lisaks arvestas pank laenu- ja kinnisvara kindlustamise lepingute teenindustasu ja täitemenetluse kulud.

Selle tulemusena maksis Jelena Žukova ainuüksi viivisintressi ja laenulepingute täitemenetluse kulu ja täituri tasu eest 5388 еurot.

Pank oleks võinud soovi korral võlgnevuse ka maha kanda

Pank lõpetas asja täiturile üleandmisega eelmise laenulepingu, kuid laenulepingu järgne võlgnevus jäi Jelena Žukoval üles ja selle peale sõlmis pank uue laenulepingu.

Uus leping sõlmiti laenusummale 57 557 еurot ja selle tagatiseks seati hüpoteek Jelena vanemate korterile. Pank andis talle kuueks kuuks maksepuhkust. Pärast puhkuse lõppu maksed ei jätkunud ja Jelena vanemate korter anti pandi realiseerimiseks kohtutäiturile ja müüdi peagi enampakkumisel 25 400 euro eest.

Perekonna häving sellisest tehingust korteri turuhinnaga võrreldes oli umbes 17 000 eurot. Jelena võlgnevust oli jooksvalt näha tema pangakontol internetipangas. Pärast seda, kui Arturi lugu jõudis meediasse, andmeid Jelena võlgnevuse kohta seal enam nähtavad ei olnud. Sputnik Eestile saadetud vastus selgitas Swedbank olukorda.

Swedbank'i kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi sõnul oli panga nõue 38 727,80 eurot ja üle 30 000 еuro kandis pank 2016. aastal kahjumisse. Kaljundi märkis, et sellisteks puhkudeks ei ole pankadel mingeid standardlahendusi. Neid meetmeid kohaldati konkreetselt Jelena Žukovale.

Ülimat õiglust ei maksa oodata

Sellistel juhtudel on pangale etteheidete tegemine mõttetu. Kaljundi sõnul täitsid panga töötajad vaid panganduses kehtivaid eeskirju ja seadusi.

Pangatingimuste mitteteadmine või nendest ebapiisav arusaamine ei vabasta klienti isiklikust vastutusest. Pangaklient peab aru saama, et otsuse teeb ta iseseisvalt ja kannab selle eest ka isiklikku vastutust. Selles seisnebki turumajanduse tingimustes pangasüsteemi iseärasus.

Eestis pööratakse alaealiste vastu suunatud kuritegudele erilist tähelepanu

Endise pangatöötaja ja Jelena Žukova vanemate korteri enampakkumisel müümise ühe osalise Anton Uustalu arvates tekitas pankade poliitika 2008-2013 aastatel nördimust.

Raskel kriisiajal oli pankadel võimalik pikendada maksegraafikuid ja vabastada kliente laenu baasosa tasumisest, et vähendada kinnisvaraturule tuleva kinnisvara hulka. Pangad aga ajasid selle asemel laenud võlgnevusse.

Uustalu meenutab, et kriisiperioodil müüsid pangad enampakkumisel kõike mis vähegi võimalik. Sellega hoogustasid pangad "niigi stagneerunud kinnisvaraturule üha uute objektide toomisega allakäiguspiraali veelgi."

Kui turg kukub, on objekti omandamine minimaalse võimaliku hinnaga üks spekulatiivne turutehnoloogia. Ja seda kasutasid need, kes üritasid langevast turust kasu lõigata.

Kõik riskid jäävad kliendile

Mõne aasta eest arutati Eestis laialt seadusemuudatust laenuriskide hajutamiseks pankade ja klientide vahel vääramatu jõu ilmnemise puhkudeks.

Nagu ütles Kaljundi, tehti selline seadusemuudatus 2015. aastal Lätis. Selle kohaselt peavad Läti pangad pakkuma klientidele tavalisele laenule lisaks ka alternatiivset, niinimetatud "võtmed lauale" varianti. Sel juhul on laenutagatiseks olev kinnisvara selle piisavaks tagatiseks.

Sel juhul võtab pank endale kliendi laenuga kaasnevad täiendavad riskid, kuid see suurendab ka kliendi laenu teenindamise kulusid — suureneb omafinantseerimise nõue ja laenuintress. Lätis kasutasid Swebanki statistika kohaselt "võtmed lauale" lahendust kõigest 5% klientidest.

Kaljundi sõnul on Eestis pangaklientide huvi saada laen võimalikult odavalt, kuid viimasel ajal hinnatakse üha põhjalikumalt ka oma riske. Ka pankade poliitika riskide hindamisel on nüüd palju konservatiivsem.

Nii on täna Swedbank'il ainult 0,2%-l eluasemelaenu võtnud klientidest tagasimaksevõlgnevus pikem kui 90 päeva. Nagu märkis Swedbank kommunikatsioonispetsialist, isegi kui inimestel tekivad probleemid laenu tagasimaksmisega (näiteks seoses töökaoha vahetuse või kaotusega), siis enamik lahendab need küllaltki kiiresti.

Aktiivne suhtlemine pangaga on stabiilsuse alus

Kaljundi soovitab, et kui inimene saab aru, et tal võivad mingil põhjusel tekkida probleemid laenu tagasimaksetega, tuleb tulla viivitamatult panka aja arutada olukorda oma laenuhalduriga. "Pangal on sellisteks puhkudeks välja töötatud rida lahendusi, mis valdavas enamuses aitavad klientidel raskeid aegu üle elada ja oma krediidimainet mitte määrida " — märkis Liidia Kaljundi.

Ka Anton Uustalu rõhutas pangaga püsivas kontaktis olemise tähtsust. Isegi juhul, kui pangad poevad isikuandmete kaitse seaduse taha (nagu meie loos Jelena vanematega, kes oma tütre laenuvõlgnevusest ei teadnud), tuleb taotleda pangalt teavet laenu tagastamise kohta.

Laenusaaja võib anda pangale korralduse avaldada pandieseme omanikule laenu teenindamist puudutav teave. Veelgi enam, tuleb nõuda, et pank esitaks selle pandieseme omanikule mitte ei saadaks järelepärimistele formaalseid vastuseid.

114
Tagid:
alaealine, vastutus, laen, Swedbank, kohus, Jelena Žukova, Artur Žukov, Eesti