Koalitsioon võib tulevikus jääda opositsiooni pantvangi

Koalitsioon võib tulevikus jääda opositsiooni pantvangi

25
(Uuendatud 15:21 16.03.2017)
Tänasel alkoholipoliitika arutelul Riigikogus leidis Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu, et uuel valitsusel peab jääma võimalus uue poliitika kujundamiseks

TALLINN, 16. märts — Sputnik. Riigikogus toimus arutelu õiguskantsler Ülle Madisega, kes on tõdenud, et alkoholiaktsiisi tõstmine ei olnud õiguspärane, sest eelmine valitsus kinnitas, et lahja alkoholi aktsiis teatud aastate jooksul ei kerki. Sarapuu sõnas, et küsimus on oluline: kas uus valitsus saab muuta eelmise valitsuse otsuseid või mitte.

„Juhul kui valitsus määrab maksupoliitikas või mõnel muul olulisel teemal tegevused aastateks ette, võib valitsuse vahetusel jääda koalitsioon opositsiooni nii-öelda pantvangi, sest jätkata tuleks igal juhul juba etteantud teed," selgitas Sarapuu.

Ta kinnitas aga, et Riigikogus ei hääletatud täna õiguskantsleri ja alkoholiaktsiisi tühistamise vastu, vaid parema selguse poolt tulevikuks. „Õiguskantsler on korduvalt rõhutanud ka ise, et kohtusse pöördumist pole mõistlik karta, vaid see pakub meile enam teadmisi ja ühist arusaamist tulevikuks," rõhutas Sarapuu.

Konkreetsemalt alkoholipoliitikast rääkides tõdes Sarapuu, et varasemad valitsused on aastaid lahjat alkoholi hoidnud põhjendamatult eelisseisus. „Alkoholimolekul jookides viib samale lõpptulemusele, kuid ometi moodustab viina hinnast aktsiis 50%, kuid siidrist 17%. See pole eesmärgipärane alkoholipoliitika," ütles Sarapuu.

Samuti sõnas ta, et alkoholi hind peab palgakasvust käima eespool või astuma vähemalt sama sammu. „Haigekassale läks 2015. aastal otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine maksma 3,5 miljonit eurot ja tarbimisega seotud haiguste ravimine hinnanguliselt 50,3 miljonit eurot," tõi Sarapuu välja.

Riigikogu ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut

Riigikogus toimunud hääletusel ei toetanud riigikogulased õiguskantsleri ettepanekut, mis tähendab, et alkoholipoliitikat peetakse põhiseaduspäraseks. Õiguskantsleri ettepaneku poolt oli 34 ja vastu 49 riigikogulast.

Õiguskantsler rõhutas, et kuna alkohol on üks suuremaid tervisekahju põhjustajaid, siis on alkoholi tootmisele, müügile ja tarbimisele piirangute seadmine põhimõtteliselt vajalik ja õigustatud, kuid seda ei tohi siiski teha põhiseadust rikkudes. Õiguskantsleri sõnul oli tänase arutelu küsimusi kolm ja need kõik mahuvad ühe nimetaja alla.

„Kas ja mil määral kehtib Eesti õigusruumis õiguskindluse põhimõte — ja sellel on kolm alaküsimust: mis asjades ja mis ulatuses saab Riigikogu anda tähtajalisi lubadusi, kas ja millistel tingimustel tohib neid lubadusi enne tähtaega murda ning mis ulatuses saab üks valitsuskoalitsioon tähtajaliste lubaduste kehtestamisega piirata järgmiste koalitsioonide võimalust ajada oma poliitikat. Niisiis on küsimus õigusriigis, õigustatud ootuses, ettevõtluskeskkonna ettearvatavuses," ütles Madise Riigikogu ees.

Riigikogus vastu võetud tulumaksuseaduse, sotsiaalmaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seadus (302 SE) näeb ette lahja alkoholi aktsiisimäärade tõstmist 1. juulist 2017 ja 1. veebruarist 2018. Õiguskantsleri hinnangul rikuti sellega põhiseaduse §-s 31 sätestatud ettevõtlusvabadust koosmõjus PS §-st 10 tuleneva õiguspärase ootuse põhimõttega.

Õiguspärane ootus tekkis ettevõtjatel Madise hinnangul sellega, et riik andis 2015. aastal aktsiisimäärade tõstmisel kasutatud reguleerimistehnikaga lubaduse 2017. ja 2018. aastatel aktsiisimäärasid mitte tõsta. Kuna Riigikogu õiguskantsleri ettepanekut ei toetanud, siis on Madisel enda sõnul kohustus pöörduda Riigikohtusse.

Ülevaade komisjonis toimunud arutelust

Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Ken-Marti Vaher andis ülevaate komisjonis toimunud arutelust. Ta teatas, et põhiseaduskomisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut, kuna kõnealuse regulatsiooni puhul ei ole tegemist õiguspärase ootuse rikkumisega. Vaheri sõnul oli piisav etteteatamise tähtaeg ja et aktsiisitõus ei oleks ka liiga järsk, tõstetakse määra kahes etapis. Samuti on maksuredelite kehtestamise ja muutmise puhul tegemist senise õiguspraktikaga, mis on siiamaani vastanud põhiseadusele.

Rahanduskomisjoni esimees Mihhail Stalnuhhin tegi samuti ülevaate komisjonis arutusel olnud teemadest ja teatas, et rahanduskomisjon ei toetanud õiguskantsleri ettepanekut.

Läbirääkimistel sõna võtnud fraktsioonide esindajad tõid välja probleemidega seotud erinevad aspektid.

Jürgen Ligi sõnul pole sellist alkoholiaktsiisi tõstmist nagu nüüd varem kunagi olnud. Ligi rõhutas, et antud juhul on nõrk nii eelarve kui ka rahva tervisega seotud argument.

Kalvi Kõva selgitas, et muudatuse eesmärk on vähendada kange ja lahja alkoholiaktsiisi määra erinevust ja sellest tulenevalt lahja alkoholi kättesaadavust.

Aivar Sõerd teatas oma sõnavõtus, et aktsiisipoliitika kujundamisel tuleb arvestada naaberriikidega ning antud muudatused suunavad tema sõnul maksuraha Lätti.

Urmas Kruuse lisas, et me vajame arutelu, et millised küsimused võiks olla need, mida ükski koalitsioon ei saa kergekäeliselt muuta.

Andres Ammas teatas, et argument rahva tervise kaitsest on variserlik. Vabaerakonna fraktsioon toetas õiguskantsleri ettepanekut.

25
Tagid:
pantvang, õiguspärane, alkoholiaktsiis, arutelu, koalitsioon, Riigikogu, Kersti Sarapuu, Ülle Madise, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega