Ööl vastu esmaspäeva suri raske haiguse tagajärjel 70-aastaselt näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov

Suri lavastaja Kalju Komissarov

209
(Uuendatud 10:45 06.03.2017)
Ööl vastu esmaspäeva suri raske haiguse tagajärjel 70-aastaselt näitleja ja lavastaja Kalju Komissarov

Kalju Komissarov (sünd. 8. märtsil 1946 Võrus) oli eesti näitleja ning teatri- ja filmilavastaja. Komissarov lõpetas 1964. aastal Tallinna 4. Keskkooli ja 1968. aastal Tallinna Riikliku Konservatooriumi lavakunstikateedri.

Aastatel 1968-1974 töötas ta Tallinnfilmis režissöörina. Aastatel 1974-1986 töötas Noorsooteatri ja 1989-1991 Ugala peanäitejuhina ning 1986-1988 ja 1991-2000 Ugala lavastajana. Aastatel 1986-1995 juhatas ta Eesti Muusikaakadeemia Kõrgemat Lavakunstikooli.

Aastast 2002 oli ta Viljandi Kultuurikolledži lavakunstide osakonna juhataja. Enne seda töötas ta samas õppejõu ja teatrikateedri juhatajana. Aastal 2013 palus Teatrikompanii Polygon ta oma teatrikooli patrooniks.

Lavastustööd

Lavastustööd Noorsooteatris

• 1972 Heljo Mänd "Sabata krokodill"
• 1972 Erich Segal / Viiu Härm / Paul-Eerik Rummo "Oliver ja Jennifer"
• 1975 Abby Mann / Kalju Komissarov "Protsess" (filmistsenaariumi "Kohus Nürnbergis" järgi)
• 1975 Mati Unt "Good-bye, Baby!"
• 1975 Nikolai Gogol "Revident"
• 1975 Venda Sõelsepp "Näärinoor"
• 1976 Heino Väli / Kalju Komissarov "Veri mullal"
• 1976 Agatha Christie "Kümme neegrit"
• 1976 Mati Unt / Hans Christian Andersen "Tinasõdur, baleriin ja siga"
• 1977 Molière "Naeruväärsed eputised" (Noorsooteatri lavastus Dominiiklaste kloostris)
• 1977 Mati Unt "Peaproov"
• 1978 Georgi Džagarov "Prokurör"
• 1978 Viktor Švemberger "Kolm põrsakest"
• 1978 Anton Tšehhov "Kajakas"
• 1979 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
• 1979 Pär Lagerkvist / Kalju Komissarov "Kääbus"
• 1980 Ivo Brešan ""Hamleti" lavastamine Alamkolka külas"
• 1980 Kalju Komissarov "Buratino suveteater"
• 1980 Mihhail Šatrov "Sinised hobused punasel luhal"
• 1980 Samuil Maršak "Tare-tareke"
• 1981 Fjodor Dostojevski / Rudolf Allabert "Pandimaja" (jutustuse "Tasane" järgi)
• 1981 Giovanni Boccaccio / Mati Unt "Dekameron" (koos Mati Undi ja Eero Spriidiga)
• 1981 Ljudmila Razumovskaja "Armas õpetaja"
• 1982 Vsevolod Višnevski "Optimistlik tragöödia"
• 1982 Aleksandr Gelman "Silmast silma kõigiga"
• 1982 Jefim Tšepovets "Karu-Oti nääripidu"
• 1983 Aleksandr Galin "Idatribüün"
• 1983 Gyula Urbán "Kõik hiired armastavad juustu"
• 1984 Oskar Luts / Kalju Komissarov / Kalju Orro "Kevade"
• 1984 Aleksandr Gelman "Pink"
• 1985 Paul Kuusberg / Kalju Komissarov "Meie juhtum" (romaani "Andres Lapeteuse juhtum" järgi)
• 1985 Harri Vasar / Kalju Komissarov "Lumivalgeke ja seitse pöialpoissi"
• 1986 Mihhail Šatrov "Nii me võidame" (koos Jaak Allikuga)
• 1986 William Shakespeare "Hamlet" (TRK lavakunstikateedri XIII lend) Dominiiklaste kloostris
• 1986 Vladlen Dozortsev "Viimane jutulesoovija"
• 1986 Manivald Kesamaa "Kuidas Mesikäpp meistriks sai" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
• 1996 Aleksandr Volodin "Toboso Dulcinea"
• 2002 Aleksis Kivi "Seitse venda" (EMA Lavakunstikooli XX lend)

Lavastustööd Ugalas
• 1985: Lion Feuchtwanger / Mati Unt "Vennad Lautensackid"
• 1985: Tšõngõz Ajtmatov / Jaak Allik / Kalju Komissarov "Ja sajandist pikem on päev"
• 1987: Janno Põldma "Teekond punktist A punkti B" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
• 1987: Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Oklahoma!" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
• 1988: Anton Tšehhov "Kolm õde" (TRK lavakunstikateedri XIII lend)
• 1988: Vello Lattik / Vladislav Koržets "HEA ehk Hirmus Eesti Asi ehk Rahvarinne tegutseb" (koos Jaak Allikuga)
• 1989: Jean Anouilh "Becket ehk Jumala au"
• 1989: Vladislav Koržets "Idakonn"
• 1989: Alfred Mering / Huko Lumet / Leo Normet / Edgar Arro "Rummu Jüri"
• 1990: William Shakespeare "Kuningas Lear"
• 1990: William Shakespeare "Suveöö unenägu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
• 1990: Mati Unt "Keiser Nero eraelu" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
• 1990: George Bernard Shaw "Südamete murdumise maja"
• 1991: Jan Brdečka "Limonaadi Joe" (TRK lavakunstikateedri XV lend)
• 1992: Oskar Luts / Kalju Komissarov "Nukitsamees"
• 1992: Peter Shaffer "Equus"
• 1993: Richard Rodgers / Oskar Hammerstein II "Helisev muusika"
• 1994: Carlo Gozzi "Kuninglik armujaht" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend) Nukuteatri õues
• 1994: Bertolt Brecht / Vladislav Koržets "Kolmekrooniooper"
• 1994: Henrik Ibsen "Ehitusmeister Solness"
• 1994: Maksim Gorki "Põhjas" (EMA Kõrgema Lavakunstikooli XVII lend)
• 1996: Jevgeni Švarts "Draakon" (lavastatud Viljandi lossimägedes]]
• 1996: Arthur Miller "Proovireisija surm"
• 1997: Kalju Komissarov "Saabastega Kass"
• 1997: Victor Hugo "Jumalaema kirik Pariisis" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
• 1998: Eduard Vilde "Tabamata ime" (Viljandi Kultuurikolledži II lend)
• 1998: Lev Tolstoi "Elav laip"
• 1999: Molière "Tartuffe" (Viljandi Kultuurikolledži teatriüliõpilaste 2. lennu diplomilavastus)
• 2000: Jalmari Finne "Naiste naljad, meeste mängud"
• 2000: Molière "Scapini kelmused" (lavastatud Viljandi lossimägedes)
• 2001: Mark Twain "Tom Sawyeri seiklused"
• 2001: Jõuluetendus "Ka klounidel on jõulud"
• 2001: Kalju Komissarov "Meie tänav" (tänavateatrietendus; Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
• 2002: William Shakespeare "Tõrksa taltsutus" (Viljandi Kultuurikolledži IV lend)
• 2004: Jean Anouilh "Orkester"
Lavastustööd Rakvere teatris
• 2000: Olga Muhhina "Tanja, Tanja"
• 2003: Urmas Lennuk "Ellumõistetud"
• 2004: Urmas Lennuk "Boob teab"

Filmid

• "Valge laev" (1970)

• "Metskapten" (1971)

• "Tavatu lugu" (1973)

Teleseriaalid

• 2006 — "Kelgukoerad" Tunnustused

• 1979 Eesti NSV teeneline kunstnik

• 2006 Valgetähe III klassi teenetemärk

Allikas: Vikipeedia

209
Tagid:
näitleja, lavastaja, surm, Kalju Komissarov, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega