Tallinna Surematu Polk võitis kohtuprotsessi politsei vastu

Surematu Polk võitis kohtuprotsessi politsei vastu

179
(Uuendatud 12:52 06.08.2018)
Tallinna Surematu Polgu esindajad võitsid 22. veebruaril kohtuprotsessi Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveameti vastu

ТАLLINN, 23. veebruar — Sputnik, Svetlana Burceva. Tallinnas Harju Maakohtus toimus avatud kohtuistung kohtuasjas nr 4-16-8826 — Tallinna Surematu Polk versus Eesti Vabariigi Politsei- ja Piirivalveamet.

Süüta süüdlased

Alexey Esakov, Allan Hantsom, Sergei Tšaulin, Sergei Menkov ja Sergei Seredenko — Tallinna Surematu Polgu 2016. aasta 9. mai rongkäigu korrapidajad — esitasid kohtule hagi, et vaidlustada Eesti Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna uurija Andrus Ööbiku tehtud otsus.

Uurija otsustas trahvida Alexey Esakovi, Sergei Tšaulinit ja Allan Hantsomit 60 eurose trahvisummaga avaliku ürituse korrapidajamärkide puudumise tõttu. Sergei Seredenkole määrati trahviks 120 eurot ja Sergei Menkovile 180 eurot nende avalikult kogunemiselt puudumise ja korrapidajakohustuste täitmata jätmise tõttu.

Samal ajal, 7. mail 2016. aastal keelas Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri prefekt politseikolonel Kristian Jaani käskkirjaga nr 2.1-2/962-1 Politsei- ja Piirivalveametis registreeritud Tallinna Surematu Polgu rongkäigu korraldamise.

Olukorra absurdsus seisnes selles, et politsei keelust rongkäigu korraldamise kohta teavitatud inimesed, kes kogunesid tähistama 9. maid, sammusid Pronkssõduri juurde stiihiliselt moodustunud kolonnina. Üritus oli tühistatud, järelikult korrapidajaid olla ei võinud. Sellest hoolimata otsustati neid karistada politsei poolt keelatud ürituselt puudumise eest või korrapidajamärkide puudumise pärast üritusel, mis oli ometigi politsei poolt keelatud.

Слева направо: Алексей Есаков, Аллан Хантсом, Сергей Чаулин, Сергей Меньков, Сергей Середенко
© Sputnik / Светлана Бурцева
Vasakult paremale: Alexey Esakov, Allan Hantsom, Sergei Tšaulin, Sergei Menkov ja Sergei Seredenko

Õiglus pääses võidule

Eile oli kohtuistungile kutsutud politseikapen Marko Villemson, kes juhtis 9. mail korrakaitseüksust ja tegi teatavaks, et üritus on politsei poolt keelatud. Tema esitas kuu aega pärast võidupüha kaebuse korrakaitseseaduse rikkumise kohta. Ning sellest kaebusest saigi kohtuprotsess alguse. Politseiameti huve esindas kohtus Liisa Miil.

Kohtule esitatud videosalvestised politseiautodelt, mis patrullisid 9. mail 2016. aastal Tallinnas Odra tänava ja Filtri tee piirkonas, tegelikult midagi muud peale nii politsei kui ka inimeste küllaltki rahuliku käitumise ei näidanud.

Allan Hantsom nimetas eilset protsessi omamoodi unikaalseks, kuna menetleti kaebust politsei ebaõiglase otsuse vastu. Kohtuistungi tulemusena otsustas kohtunik Ingrid Kullerkann tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Kesklinna politseijaoskonna vanemuurija Andrus Ööbiku trahviotsuse seoses kuriteokoosseisu puudumisega. Samas keeldus kohtunik rahuldamast taotlust hagejate poolt kantud kohtukulude hüvitamiseks. Sellest hoolimata ei kavatse hagejad seda osa kohtuotsusest edasi kaevata.

„Mulle tänane kohtupäev meeldis. Aga loodan, et sellistele sündmustele mind rohkem enam ei kutsuta. Loodan ka, et politsei siiski õppust võtab, kui mitte teiste, siis vähemalt oma vigadest. Ja ei hakka enam sõelaga vett kandma ega sõrmeotsast süüdistusi välja imema. Ma leian, et kohus tegi õige otsuse, kohtunik oli objektiivne," jagas eile oma muljeid möödunud istungist Alexey Esakov.

Samas märkis Esakov, et kerge rahulolematuse tunne tal siiski hinge jäi, kuna „ametnikke nende hooletute otsuste eest vastutusele ei võetud".

Kostja tunnistajalt politseikapten Marko Villemsonilt ei õnnestunud kohtuotsuse asjus kommentaare saada, kuna ta lahkus kohtusaalist kohe pärast tunnistuste andmist. Kõnealuse otsuse terviktekstiga on võimalik tutvuda kohtu kantseleis alates 15. märtsist.

179
Tagid:
kohtuprotsess, võit, Harju maakohus, PPA, Allan Hantsom, Tallinn
Teema:
9. mai - Suure Võidu aastapäev (47)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega