Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng, illustratiivne foto

Veebikonstaabel kinnitas: Eestisse on jõudnud ohtlik lastemäng

69533
(Uuendatud 11:53 24.02.2017)
Ehkki ohtlikud internetimängud ringlevad seni teadaolevalt venekeelsete laste seas, tasub ka eestikeelsete laste vanematel toimuvaga kursis olla

TALLINN, 23. veebruar — Sputnik. Veebikonstaabel Jana Frolova kinnitas, et Eestis ringleb ohtlik lastemäng „Jookse või sure", mille sisuks on joosta võimalikult lähedalt liikuva sõiduki nina eest üle sõidutee.

Oma Facebooki kodulehel kutsus Frolova lapsevanemaid pöörama tähelepanu liiklusega seotud teemadele. Tema sõnul tekitab ohtlik lastemäng „Jookse või sure" põhjendatud ärevust nii lastevanemates kui politseis.

Nimetatud mängu mõte on selles, et läheneva auto nina eest läbi lipates punkte koguda, näidates tõendina sellest mobiiltelefoniga võetud videot. Mida lähemalt auto nina eest sa läbi lipsad, seda rohkem punkte võid saada.

„Tungiv palve on — rääkige sel teemal oma lastega ja tehke neile selgeks, et säärases mõttetus mõõduvõtmises kaasalöömine võib lõppeda kibedate pisaratega," soovitas veebikonstaabel. Tema sõnul ei ole lapsed oma nooruse tõttu suutelised kõiki riske piisavalt hindama ja võivad järelemõtlematult seada ohtu nii oma elu kui ka teiste inimeste elu ja tervise.

Frolova toonitas, et seaduse seisukohalt on sedasorti tegevuse puhul tegemist ka tõsise õigusrikkumisega, kuna see võib põhjustada liiklusavarii.

Autojuhte palutakse olla tähelepanelikumad

Politsei andmetel sai Eesti teedel möödunud aastal jalakäijatena kannatada 67 kuni 16-aastast last.
„Seetõttu on väga tähtis veenduda selles, et teie laps saab aru, et sõidutee ei ole mängukoht ja ükski mängupunkt ei ole väärt võimalikke vigastusi," märkis Frolova.

Ta kutsus autojuhte üles tähelepanelikkusele teel, sõites mööda lasteaedadest ja koolidest, samuti vastavate hoiatavate liiklusmärkide mõjupiirkonnas, mis teavitavad jalakäijatest teedel-tänavail. Sotsiaalmeediasse ilmub üha sagedamini postitusi kõnealuste „lustimiste" pealtnägijatelt.

Veebikonstaabel on internetis tegutsev politseinik. Tema töökohustuste hulka kuulub suhtlemine arvutivõrkude kasutajatega, aga ka valgustustöö internetiturvalisuse vallas. Tänasel päeval tegutseb Eestis kolm veebikonstaablit. Esimene selline ametikoht loodi Eestis 1. juunil 2011. aastal.

Eestisse on ujunud vaalad

„Jookse või sure" ei ole paraku ainus laste „lõbustus", mis võib letaalselt lõppeda. Facebooki-postitustest võib aru saada, et Eestisse on jõudnud ka mäng „Sinivaalad", mis põhineb reaalajas esitatud ülesannete täitmisel. Oma esimese ülesande saamiseks peab laps liituma sotsiaalvõrgustikus niinimetatud „surmagrupiga". Mäng kestab 50 päeva ja selle lõppsihiks on mängija enesetapp.

Nagu ütles Eesti Sputnikule Anna (nimi muudetud) Ida-Virumaalt, on tema kaheteistaastane vend juba ammu „Sinivaala" mänguga tuttav. Tal on vedanud — ta saab aru, et tegemist ei ole sugugi mänguga ja peab selles osalejaid „nupust nikastanute sektiks". Tema nimetab ennast delfiiniks, kes „vaalu" päästab, rääkides neist õpetajatele ja lastevanematele.

Eesti koolid kuulutasid sõja nn. surmagruppidele

Seoses „surmagruppide" ja selliste internetimängude nagu „Jookse või sure" või „Sinivaalade" Eestisse jõudmisega alustavad mitmed koolid oma õpilaste ja lastevanematega aktiivset ennetustööd.

See tõsine teema ei jäänud märkamata ja paljud Eesti õppeasutused on võtnud oma tõsiseks hooleks ennetustöö õpilaste ja lastevanematega, et tõsta nende teadlikkust tollest ohust ja lapsi veebimanipulaatorite eest kaitsta.

Nagu rääkis Sputnik Eesti ajakirjanikule Ehte Humanitaargümnaasiumi infotehnoloog Dmitri Mištšenko, äratas meie Sputnik Eesti venekeelse versiooni artikkel kooliperes tähelepanu ja kuigi selles gümnaasiumis ei ole laste osalemist säärastes mängudes täheldatud, on tema algatusel läbitud juba mitu arvutimängude turvalisusele pühendatud koolitundi.

Tema sõnul on 6.-7. klasside õpilased kõnealuse probleemiga kursis. Oma enamuses ütlevad koolilapsed, et sellised mängud ei ole nende jaoks ega pea nendes osalejaid just kõige arukamateks inimesteks.

Mištšenko märgib, et „Sinivaalade" põhiliseks sihtrühmaks on 4.-6. klasside õpilased, kellel on tõenäoliselt probleeme perekonnas ja kes tahavad midagi oma ümbruskonnale tõestada.

Dmitril on ette valmistatud mitu erinevat tundi eri vanuserühmadele. Kõige väiksematele kuulajatele jagab ta baasteadmisi, selgitades, mida internet endast kujutab ja et tundmatuid inimesi ei tohi usaldada.

Vanematele lastele annab ta nõu, kuidas tundmatute isikutega suhelda, kuidas filtreerida kontaktide nimekirja ja jagada teavet ainult nendega, kellega tohib. Gümnaasiumiõpilaste koolitustunnid kannavad nimetust „Digitaalne jälg internetis".

„Ma korraldan meie koolis spetsiaalseid arvutitunde juba aastat viis, mõne viimase aasta jooksul oleme selliseid tunde läbi viinud kõikides klassides," ütles Mištšenko. Eraldi õppetundi „surmagrupi" teemal ta korraldanud ei ole, kuid viimatised sündmused on sundinud selle teema olemasolevatesse õppekavadesse integreerima.

Juba mitu aastat järjest käib infotehnoloogile abiks veebikonstaabel, kes samuti räägib riskirühma õpilastele ohtudest, mida internet endas peidab.

Lapsevanemad peavad kaitsma last manipulaatorite eest

Olukorda nõustus meile kommenteerima ka psühholoogist nõustaja Svetlana Nefedkina. Tema sõnul saabub teismeliste kriisi-iga 12. — 14. eluaastal. See on lapsepõlve ja täiskasvanuks saamise vaheline aeg, mille vältel kujuneb välja terviklik eneseteadvus. Seda keerulist perioodi iseloomustab suur tundlikkus, haavatavus, mõjutatavus, meeleolu muutlikkus, käitumise vastuolulisus ja ebastabiilsus.

Selle etapi üleelamiseks on väga oluline, et vanemad teismelist toetaksid, võtaksid tema tundeid ja üleelamisi tõsiselt. Nefedkina on veendunud, et kui lapsel on kodus hea olla ning ta tunneb, et on oma vanematele huvitav ja oluline, siis ütleb ta neile kindlasti, kui tema elus juhtub midagi imelikku, arusaamatut või kohutavat.

Oskus täiskasvanult abi paluda on selles eas väga tähtis. Üks põhjustest, mille tõttu laps võib „surmagruppidest" huvituma hakata, on probleemid perekonnas. Olukord süveneb, kui laps ei tunne ennast armastatuna, kui temaga käitutakse kurjasti, teda ei mõisteta ega aktsepteerita. Sellisel juhul võib teismeline enesesse sulguda ja kogeda soovimatust elada.

Internetisõltuvus on ohtlik sümptom

Nefedkina loeb üles sümptomid, mis võivad lapsevanemale märku anda, et laps on astunud ohtlikule rajale. Nende seas on unehäired, internetisõltuvus, märgatavad muudatused käitumises, sünged postitused lapse veebilehel ja nii edasi. Kui olete seda märganud, siis on väga oluline õigeaegselt lapsega vestelda, näidata üles tähelepanelikkust ja temaga tõesti suhelda.

Kui ta räägib ära, mis toimub, tuleb vajadusel pöörduda politseisse ja viia laps lastepsühholoogi jutule. Svetlana on seisukohal, et kuni laps ei ole saanud täisealiseks, peab tema konto sotsiaalvõrgustikus olema võõrastele suletud.

Tingimata tuleb teha nii, et tema postitatud kirjutisi, fotosid ja muud olulist infot saaksid näha ainult tema sõbrad.

Psühholoogi sõnul peavad interneti turvalisust kontrollima lapsevanemad. Sellest hetkest peale, kui laps hakkab ülemaailmset „ämblikuvõrku" kasutama, peavad just nemad talle selgitama lihtlabaseid veebis käitumise reegleid.

Psühholoog on kindel, et lapsele tuleb õpetada jätma vastu võtmata sõbrakutsed tundmatutelt inimestelt ja hoiduma nendega suhtlemast.

69533
Tagid:
lastemäng, arvutimäng, ohtlik, Jookse või sure", Jana Frolova, koolilapsed, Eesti
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega