Kaitsepolitsei hoone Tallinnas

Eriteenistused dikteerivad poliitikutele, kellega suhelda

4042
(Uuendatud 09:59 21.02.2017)
Nagu sai teatavaks haridusminister Mailis Repsi intervjuust ajalehes Postimees (20.02.2017), on kaitsepolitsei (KaPo) andnud Eesti riigiteenistujatele soovituse Sputnikuga mitte suhelda

ТАLLINN, 20. veebruar — Sputnik. Postimehe uuriva toimetuse juhataja Risto Berendson avaldas artikli „Reps langes Vene propaganda lõksu", kontrollimata ühtegi väidet ja rikkudes ajakirjanduse üht põhireeglit — anda ka süüdistatavale poolele sõnaõigus.

Sputnik Eesti avaldas omas venekeelses versioonis kaks ekslusiivintervjuud Repsiga — ühe holokausti teemal ja teise — venekeelse kooliharidusre kohta. Intervjuus Postimehele väitis minister, et selliseid intervjuusid ei ole ta Sputnikule andnud ega ole Sputnikuga üldse suhelnud.

Sputnik Eesti esitab siinkohal tõendid selle info paikapidamatusest.

Статья в газете Postimees
Postimees, 20.02.2017

Reps ütles Postimehele, et artikkel holokaustist ilmus nähtavasti pärast tema külaskäiku Tallinna Juudi Kooli, kus ta andis intervjuu kogukonna ajalehele. „Meie kõrval seisis, diktofoni käes, armeenia või aserbaidžaani välimusega tütarlaps. Tema tõenäoliselt ongi artikli autor," teatas minister, lisades, et portaal esitas tema vestluse kogukonnaga isikliku intervjuuna.

Bluff, sõnad ja faktid

Tegelikult ei olnud Sputnik Eesti ajakirjanik mitte juudi kooli üritusel ja ajakirjaniku välimuse kirjeldus jäägu ministri südametunnistusele. Intervjuu oma suhtumisest holokausti andis Reps portaalile tegelikult Rahumäe juudi kalmistul, mida kinnitab sealsamas tehtud videosalvestus. Salvestisel on selgesti kuulda ja näha, kuidas ajakirjanik enne küsimuse esitamist ennast tutvustas ja oma väljaande nime ütles.

© Sputnik / Светлана Бурцева, Вадим Анцупов
Intervjuu oma suhtumisest holokausti andis Reps portaalile Rahumäe juudi kalmistul

Teist intervjuud venekeelse koolihariduse reformi teemal, mille minister Sputnik Eestile telefoni teel andis, nimetas ta samuti võltsinguks. Tema sõnul helistas talle keegi mees, tutvustas end Maksimina, ütles, et on ajakirjanik ja palus „saata talle õppekavad eestikeelse õppe kohta venekeelses koolis". Nüüd ütleb minister ennast õigustades, et pidas teda millegipärast telekanali PBK reporteriks.

Portaali Sputnik Eesti ajakirjanik helistas tõepoolest Mailis Repsile, et pärida eesti keele õpetamise korralduse kohta vene koolides, kuid ministri telefon ei vastanud. Õhtul helistas Reps ise Sputnik Eesti ajakirjaniku töötelefonile tagasi ja ajakirjanik (kes, nagu sellistel juhtudel ette nähtud, ennast talle kõne alguses tutvustas), salvestas telefonivestluse. Selle helisalvestise riputas Sputnik Eesti oma portaalis üles.

On kaheldav, et haridusminister ei mäleta, kus, millal, millistel asjaoludel ja kellele ta intervjuu annab. Kummaline on ka see, et pärast materjalide portaalis avaldamist jaanuaris ei ole toimetuse aadressil seniajani tema ega kellegi teise poolt ühki protesti ega pretensiooni laekunud.

Valest, propagandast ja „uurimistest"

Murettekitav on selles loos ka tõsiasi, et Postimehe kogenud ajakirjanik, uuriva toimetuse juht Risto Berendson on Mailis Repsi suu läbi Sputnikut valetamises ja sulivõtetes süüdistavat lugu kirjutades ka ise patustanud ajakirjaniku esmase reegli vastu — ei ole andnud sõna teisele osapoolele.

Pelk telefonikõne Sputnik Eesti toimetusse oleks aidanud tal kõik välja selgitada, kuna meil oleks olnud pakkuda täiemahuline video- ja audiosalvestis vestlusest ministriga ning ka sissetulnud telefonikõnede loetelu. Postimees on objektiivsuse reeglit ilmselgelt eiranud.

Meie tähelepanu pälvis ministri ja ajakirjaniku avalik ülestunnistus, et kaitsepolitsei on riigiametnikele ja poliitikutele soovitanud mitte suhelda võimalusel Sputnik Eesti töötajatega. Mailis Reps teatas Postimehe artikli kohaselt, et ta on täiesti teadlik „et see "intervjuu" tegi murelikuks ka mõned Eesti ametiasutused". Neid KaPo soovitusi tuletab Postimees ka ise tungivalt meelde, mis sunnib kahtlustama Eestis sõnavabaduse puudumist ja kahtlema mõnede meediakanalite poolt esitatava info usaldusväärsuses.

4042
Tagid:
intervjuu, propaganda, Postimees, Haridus- ja teadusministeerium, Sputnik Eesti, KaPo, Risto Berendson, Mailis Reps, Eesti
Teema:
Meedialahingud (290)
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega