Rahandusministeerium on koostanud esialgse kava riigiasutuste välja viimiseks Tallinnast, illustratiivne foto

Paet taunib riigiasutuste kolimist

47
(Uuendatud 01:15 19.02.2017)
Euroopa Parlamendi liige Urmas Paet kirjutab sotsiaalmeedias, et riigil pole mõistlik riigiasutusi kampaania korras ühest kohast teise kolida

TALLINN, 18. veebruar — Sputnik. "Valitsus peaks loobuma kogu sellest kampaanialikust plaanist riigiasutused ühest kohast teise kolida," kirjutab Paet Facebookis, vahendas BNS. "Kas Eestis tõesti midagi olulisemat pole, millele energiat kulutada? Minu meelest on."

"See kava kampaaniakorras riigiasutusi kolida nõrgestab oluliselt Eesti avalikku haldust ja seda küll vaja pole. Miks eeldatakse, et enamik inimesi lihtsalt kolib oma töökohaga kaasa? Inimesed pole asjad, keda saab lihtsalt kuhugi ümber paigutada, et otsigu omale uus kodu," kirjutab Paet. "Või nad siis lihtsalt tööta jätta. Ja kust peaksid selle tulemusel seniste spetsialistide asemele tulema kõigis neis valdkondades pädevad inimesed?"

Lisaks tekib Paeti hinnangul Eesti avalikus halduses pikaks ajaks asjatu segadus, mis nõrgestab riiki.

"Mingi riigiasutuse kolimine teise Eesti piirkonda peab olema selgelt põhjendatud ja olulise kasuteguriga," kirjutab Paet. Ta lisab, et ta näe praeguse kampaaniakava puhul sisulisi põhjuseid. "Seega võiks keskenduda Eesti ühiskonna ees olevate päris probleemide lahendamisele ja vähendada asendustegevust," kirjutab Paet.

Ärimees ja endine Tallinna linnapea Tõnis Palts leiab, et ametiasutuste väljaviimine Tallinnast on Eestile kahjulik, kirjutas Sputnik Eesti ennem.

"On aeg aru saada, et see on loomulik ja ka Eestile kasulik, et igapäevaelu koondub üha rohkem Tallinna ja lõpetada see ametiasutuste väljaviimisega efektiivse Eesti vägistamine," kirjutas Palts Facebookis. 

Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni esimees Kersti Sarapuu sõnas, et kuigi riigireformi plaan on toores, võib juba praegu väita, et kogu riik võib saada kasu üle Eesti laiali jagatavast tuhandest töökohast.

"Töökohti on vaja kogu Eestimaal ja see on riigi võimalus neid luua. Kahtlemata võidavad avaliku sektori tegevusest ka teised majandusharud," ütles saadik.

Ta sõnas, et maapiirkondi on pikema aja jooksul nõrgestatud ametkondade õhukesemaks viilimisega või nende kaotamisega ning on viimane aeg midagi vastu anda.

Sarapuu sõnul jääks mingis ulatuses kaotajaks muidugi Tallinn, kuid pealinn saab hakkama.

„Tallinna elanike arv on igal aastal kasvanud ja seda vägagi kiiresti, paraku eelkõige maapiirkondade arvelt. Kui suudame veidigi noori kodupaikadesse töökohtadega tagasi meelitada, pakkuda neile seal vajalikke teenuseid ja võimalust luua ning kasvatada peret, on see kokkuvõttes kasulik kogu riigile," sõnas Sarapuu.

Riigireformi komisjon hakkab arutama avaliku sektori töö ümberkorraldamist ja reformi arengusuundi. Lisaks haldusreformile on riigihaldusminister Mihhail Korb võtnud suuna teha riigireform, mis hõlmaks endas näiteks ka erinevate ametkondade Tallinnast välja viimist.

Riigireformi komisjoni koosseisu kuuluvad Arto Aas, Helmut Hallemaa, Aivar Kokk, Külliki Kübarsepp, Ivari Padar ja Arno Sild.

47
Tagid:
riigireform, kolimine, riigiasutus, Euroopa Parlament, Urmas Paet, Eesti, Tallinn
Samal teemal
Palts: ametiasutuste väljaviimine Tallinnast kahjustab Eestit
Sarapuu: riigireformiga lisandub üle Eesti tuhat töökohta
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega