Tallinna linn toetab Kaasani kiriku restaureerimist

Tallinn toetab Kaasani kiriku restaureerimist

71
(Uuendatud 16:26 17.02.2017)
2021. aastal saabuva Kaasani kiriku 300. juubeliga seoses alustas Tallinna Jumalaema Sündimise Kogudus juba eelmisel aastal põhjalikku restaureerimist, sellele eelnes kiriku ehitusajaloo ja kunstimälestiste uurimine, mis jätkub ka järgnevatel aastatel

TALLINN, 17. veebruar — Sputnik. Eelmisel aastal pöördus Moskva Patriarhaadi Eesti Õigeusu Kiriku Tallinna Jumalaema Sündimise (Kaasani) Kogudus Tallinna linnavalitsuse poole palvega toetada kiriku restaureerimist ning käesoleval aastal eraldatakse kirikule sihtotstarbeliselt Tallinna Linnaplaneerimise Ameti eelarvest toetuseks 50 000 eurot, teatas Raepress.

Kaasani koguduse preester Victor Melnik ja Tallinna abilinnapea Mihhail Kõlvart sõlmivad lepingu juba käesoleval laupäeval, 18. veebruaril, mil kirikus toimub risti paigaldus ja pühitsemine. „Homme sõlmime remonditööde rahastamise lepingu. Kaasani Jumalaema Sünni kirik tähistas eelmisel aastal 295. juubelit ning on Tallinna vanim puidust sakraalehitis, seepärast peab Tallinna linnavalitsus tähtsaks toetada restaureerimistöid," märkis Kõlvart.

Tallinna Kaasani Jumalaema Sünni kirik on püstitatud 1721.aastal, mil Põhjasõda Uusikaupunki rahulepinguga lõppes. Pärimuse järgi pühitseti kirik 21. septembril, Jumalaema Sündimise Pühal, mis andis pühakojale ka nime. Kui Peterburist toodi kirikusse Kaasani Jumalaema ikooni koopia, lisandus kirikule teine nimi — Kaasani kirik. Rajamise järel kasutasid kirikut vene sõjaväelased kuni Esimese maailmasõjani. Pärast sõjaväelaste lahkumist linnast ja Eesti iseseisvumist muutus Kaasani kirik 1919. a. lihtrahva kogudusekirikuks.

Kirik pole säilinud algsel kujul. Kõige varasemad kirjalikud allikad remontide ja ümberehituste kohta pärinevad 1835.a. 1859.a toimunud kiriku tehnilise seisundi hindamisel kaaluti koguni selle lammutamist ja asendamist kivikirikuga. 1866.a piirduti siiski ulatuslikuma remondiga, mis lihtsustasid kiriku senist väljanägemist — kellatorn ja selle kiiver ehitati ümber ning pikihoone kaheksatahulise harjatorni bütsantsipärane kuppel redutseeriti matsakamaks sibulkupliks (teistel andmetel ehitati harjatorn ümber alles 1891.a).

Kapitaalsete konstruktiivsete muudatustega kaasnes interjööride ümberkujundamine. Kuna kupli konstruktsioon ehitati uus, on tõenäoline, et sellest ajast pärinevad ka rikkalikud lae- ja seinamaalingud. 1866.a telliti kirikule ka uus ikonostaas. Kirikut remonditi veel aastatel 1892-1893 ning on arvatud, et seina- ja laemaalingud võivad pärineda ka sellest ajast. Hilisemal ajal on kirikut vähemal määral ümber ehitatud ja remonditud.

1944. a. märtsipommitamises hävis suur osa Sibulaküla ja Keldrimäe hoonestusest, mille järel koostatud üldplaneering nägi ette piirkonna ulatusliku ümberkujundamise. Vanalinnast lähtuvaid radiaalseid tänavaid tuli täiendada ringteedega (esimene ring vanalinna endise muldkindlustusvööndi välispiiril kulgevatel puiesteedel ning poolringtänav, mis loodi olemasolevate Liivalaia, Kaasani, Paberi, Aspe, Pronksi ning Jõe tänavasihtide maksimaalse ärakasutamisega.

Ringtänav ehitati välja alles 1970. aastate keskel seoses XXII olümpiamängude purjeregati toimumisega Tallinnas aastal 1980. Selleks lammutati Liivalaia, Kaasani jt tänavate ääres 1974. a. kümneid puitmaju ning Kaasani kiriku piirdeaed. Linnapildist kadus Kaasani tänav.
Käesoleval aastal restaureerib kogudus omavahenditest ja Tallinna linna toetusega kiriku tornid ja katuse. Seejärel jätkatakse fassaadide restaureerimist. Alustatud on ka uuringuid kiriku interjööris, mis on aluseks hilisemale restaureerimisele.

71
Tagid:
restaureerimine, juubel, toetus, Kaasani kirik, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna linnavalitsus, Victor Melnik, Mihhail Kõlvart, Tallinn
Руководитель представительства МИА Россия сегодня в Эстонии, шеф-редактор Sputnik Эстония Елена Черышева

Sputnik Eesti asus tööle erirežiimis. Peatoimetaja avaldus

(Uuendatud 00:17 01.01.2020)
Sputnik Eesti juhataja Elena Cherysheva selgitas portaali lugejatele suunatud pöördumises olukorda seoses portaali töö peatumisega. Avaldame avaliku pöördumise tervikteksti.

Austatud lugejad!

Tänasest, nagu näete, erineb Sputnik Eesti veebisait tavapärasest. Tõenäoliselt teate juba muutuse põhjust, kuid pean vajalikuks toimunu veel kord lahti seletada.

Alates 1. jaanuarist võeti meilt võimalus teie heaks töötada.

Eesti politsei- ja piirivalveamet esitas meile kõigile ultimaatumi: me kas katkestame töölepinguid rahvusvahelise uudisteagentuuriga "Rossiya Segodnja" ega tööta enam Sputnik Eestis, või meie suhtes algatatakse kriminaalasjad.

Eelmise aasta viimastel päevadel arutasime korduvalt kujunenud olukorda ja jõudsime järeldusele, et hoolimata võimude nõudmiste absurdsusest ja ohust, mille reaalsusse me tegelikult uskuda ei tahaks, ei ole meil õigust oma inimeste saatusega riskida.

Selle tulemusel olid toimetuse töötajad sunnitud 1. jaanuarist lõpetama töösuhted Sputnik Eesti ja RIA "Rossiya Segodnjaga". Kas see tähendab, et saidi elupäevad on lõppenud? Ei, see pole nii.

Sait jätkab tööd täies mahus, kuid protsessi organiseerimine selliselt, et me ei peaks Eesti võimude pideva surve all elama, võtab veel natuke aega. Loomulikult proovime töö võimalikult kiiresti taastada. 

Tahan tänada teid, kallid lugejad, meie tegevuse toetamise eest nelja aasta vältel ja eriti viimastel kuudel, kui surve ja ähvardused kõigi meie ja meie partnerite vastu muutusid äärmuslikeks.

Pangad külmutasid meie palgad, meie büroo omanikule avaldati survet ja sunniti teda meiega lepingut lõpetama. Seda kõike tehti karistusseadustiku paragrahviga ähvardamise taustal, mis näeb ette kuni viis aastat vabadusekaotust.

Meie ainus "süü" on selles, et oleme ajakirjanikud võimudest sõltumatus meediaväljaandes ja lihtsalt teeme oma tööd.Võideldes võimaluse eest töötada, võitleme me nii Eestis kui ka välismaal asuvate lugejate õiguse eest saada täielikku teavet.

Meiega võib mitte nõustuda. Võib vaielda ja kritiseerida. Kuid meie jaoks on peamine lugejate võimalus iga päev meie sait avada ja iseseisvalt infot, kommentaare ja pakutavaid järeldusi hinnata.

Seda nimetatakse sõnavabaduseks, mis kahjuks tänases Eestis puudub, vaatamata tõsiasjale, et "Piirideta reporterite" arvates sobib meie riik väljendusvabaduse pingereas maailmas 11. kohale.

Täname veelkord kõiki meie lugejaid, kolleege, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja lihtsalt kõiki ausaid inimesi nende toetuse eest nii Eestis kui ka teistes riikides.

Saadud toetus ei jäta meile muud valikut, kui jätkata võitlust õiguse eest tõtt rääkida ja teile täielikku ja kvaliteetset informatsiooni pakkuda. Tuleme varsti tagasi!

Lugupidamisega,

Elena Cherysheva
RIA "Rossija Segodnja" Eesti esinduse juhataja

Tagid:
tagakiusamine, sõnavabadus, Sputnik Eesti, Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Sputnik Eeti pressikeskus

RIA "Rossija Segodnja" vastas Eesti režiimi seadusetusele: mis ootab Sputnik Eestit

(Uuendatud 15:30 31.12.2019)
Kriminaalkaristusega ähvardamise tõttu on Sputnik Eesti toimetuse töö peatatud, kuid veebisait jätkab hiljem tegevust, teatas uudisteagentuur "Rossija Segodnja".

TALLINN, 31. detsember — Sputnik. Avaldame RIA "Rossija Segodnja" pressiteenistuse avalduse täisteksti.

"Eesti võimude ähvarduse tõttu kriminaalvastutusele võtmisest paragrahvi alusel, mis näeb ette kuni viieaastase vabaduskaotuse, olid Sputnik Eesti töötajad sunnitud lõpetama töösuhte toimetusega 1. jaanuariks 2020.

Sputnik Eesti ja RIA "Rossija Segodnja" toetavad oma kaastöötajate otsust.

Kahjuks näitab kogemus, et hoolimata Eesti võimude ähvarduste näilisest absurdsusest, on ajakirjanike kriminaalvastutusele võtmine tänapäeva Euroopas reaalsus. Me ei pea võimalikuks inimeste vabadusega riskida.

Peame Eesti režiimi tegevust oma riigi kodanike suhtes avalikuks tagakiusamiseks, õiguslikuks anarhiaks, totalitarismi ilminguks ja sõnavabaduse põhimõtete kõige jämedamaks rikkumiseks, millel puudub EL-s pretsedent.

Ajakirjanike ainsaks "süüks" on nende töö Venemaa meedias.

OSCE pressiesindaja Arlem Desir on juba öelnud, et Dmitri Kisseljovi suhtes kehtestatud Euroopa Liidu individuaalsete sanktsioonide laiendamine kõikidele agentuuridele ja ajakirjanikele on suur ajakirjandusvabaduse probleem.

Astume kõik vajalikud juriidilised ja muud sammud, et Sputniku ajakirjanikud saaksid töötada, kartmata, et Eesti õiguskaitseorganid nad kriminaalvastutusele võtavad.

Toimetuse tegevus on peatatud, kuid Sputnik Eesti veebisait jätkab ka tulevikus tegutsemist. Töö täielik taastamine võtab aga aega.

Kutsume kõiki rahvusvahelisi ja Euroopa organisatsioone üles avaldama oma seisukohta Eesti võimude tegevuse suhtes. Pöördume eriti ÜRO, EL, OSCE, Venemaa ajakirjanike liidu, Euroopa Parlamendi ja "Piirideta ajakirjanike" poole.

Täname ajakirjanike kogukonda, avaliku elu tegelasi, poliitikuid ja rahvusvahelisi organisatsioone kolleegide toetamise eest.

Moraalne tugi on praegusel hetkel väga oluline ja seda on vaja ka tulevikus."

Ametivõimude surve Sputnik Eestile

Tänavu sügisel sattusid Sputnik Eesti töötajad silmitsi surveavaldusega ametivõimude ja rahandusasutuste poolt. Esimese hoobi andsid rahvusvaheliste pankade Eesti filiaalid, külmutades palgaülekanded ning maksu- ja muude maksete ülekanded. Tulemusena oli bürooruumide üürileandja sunnitud tühistama toimetusega sõlmitud rendilepingu.

Seejärel saatis Politsei- ja Piirivalveameti Rahapesu Andmebüroo detsembri keskel Sputnik Eesti töötajatele kirjad ähvardusega alustada kriminaalmenetlust, kui nad 2020. aasta 1. jaanuariks oma töökohalt ei lahku.

Ähvarduse ettekäändeks osutus Rossija Segodnja peadirektori Dmitri Kisseljovi kandmine tema seisukoha tõttu Ukraina sündmuste suhtes Euroopa Liidu sanktsioonide alla kuuluvate isikute nimekirja.

Samas aga ei ole Vene riigile kuuluv Rossija Segodnja (Sputnik Eesti emaagentuur) ise mitte üheski sanktsioneeritavate nimekirjas ja mitte üheski Euroopa Liidu riigis tema töötajate suhtes selliseid meetmeid ei rakendata.

Sputnik Eesti peatoimetaja Elena Cherysheva esitas RIA Rossija Segodnja nimel politseile avalduse kontrollida toimetuse töötajate suhtes kohaldatud sanktsioonide aluseid.

Rahvusvahelise teabeagentuuri Rossija Segodnja ja telekanali RT peatoimetaja Margarita Simonjan on pöördunud Eesti presidendi Kersti Kaljulaidi poole üleskutsega mitte lasta ajakirjanikke vahi alla võtta.

Venemaa Föderatsiooninõukogu esimees Valentina Matvijenko lubas Eestile rakendada "tundlikke meetmeid" vastusena Sputnik Eesti töötajatele osaks saanud ähvardustele.

Balti riikide ametivõinud on korduvalt Venemaa meediakanalite tööle takistusi teinud. Venemaa välisministeeriumis on sedastatud, et nende riikide tegevusliinil on ilmsed kooskõlastatuse tunnused. Meedia ahistamisjuhtumid, nagu Venemaa välisministeeriumis märgiti, "näitavad ilmekalt, kui palju tegelikult maksavad Vilniuse, Riia ja Tallinna demagoogilised avaldused ustavusest demokraatia ja sõnavabaduse põhimõtetele."

Lugege lisaks:

Tagid:
Venemaa, Eesti, ajakirjanikud, kriminaalvastutus, RIA Rossija Segodnja, sõnavabadus, Sputnik Eesti
Teema:
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega
Samal teemal
Meedialahingud
Võimud ähvardavad ajakirjanikke kriminaalkaristusega